Gaasiõnnetusi põhjustavad seadmete vale hooldus ja kasutamine
Tehnilise järelevalve ameti andmetel oli 2012. aastal kokku 411 gaasiavariilist olukorda. Tsentraalgaasiga seotud avariisid oli 350 - peamiselt gaasilekked ja pihkamised, ühel korral oli tegemist gaasiplahvatusega.
Balloongaasiga seotud avariisid oli 61. Võrguettevõtjatele kuuluvate gaasipaigaldiste (gaasitorustikud) kaitsevööndi tingimusi rikuti 41 korral, neist 29 juhul vigastati ka gaasitoru.
Kõige enam väljakutseid gaasiavariilistele olukordadele oli sarnaselt eelnevate perioodidega Ida-Virumaal, Harjumaal ja Tallinnas. Gaasiavariisid leidis enim aset eluhoonetes (valdavalt kortermajade ühisomandis olevate gaasitorustike pihkamised) ning õuealadel.
Gaasiavariide ja -õnnetuste peamisteks põhjusteks 2012. aastal olid ohutusnõuete eiramine ning seadmete vale paigaldamine, hooldamine ja kasutamine.
Gaasiavariide ja -õnnetuste ennetamiseks tuleb gaasiseadet nõuetekohaselt kasutada ja hooldada ning lasta spetsialistil regulaarselt gaasisüsteemi kontrollida. Gaasitöid ei tohi teha ise, vaid selleks tuleb kutsuda majandustegevuse registris registreeritud ehk pädev gaasitööde ettevõtja.
Gaasiavarii korral tuleb toimida järgmiselt:
* Võimalusel sulgeda gaasi juurdevool;
* Võimalusel lülitada ohtlikus piirkonnas välja elekter;
* Mitte kasutada ruumis lahtist tuld ja elektrit. Igasugune süüteallikas (lahtine tuli, elektrisäde jms) võib gaasi süüdata ja tekitada plahvatuse;
* Tuulutada ruume akende ja uste avamisega;
* Eemalduda ohutsoonist;
* Informeerida ohust teisi inimesi ja vajadusel häirekeskust.
Andmeid gaasivaldkonnas toimuvate avariide ja õnnetuste kohta kogub TJA päästeametilt ja võrguettevõtetelt.
