Galojan: gaasitoru oleks välja aidanud
“Jääb mulje, et nimetatud otsuse puhul olid olulisemad mitte majanduslikud või poliitilised, vaid pigem emotsionaalsed aspektid,” ütles Galojan. “Raske öelda, kas nimetatud otsus halvendas suhteid Venemaaga, kuid kindlasti nimetatud otsus ei parandanud suhteid viimasega. Võib-olla positiivne otsus oleks andnud võimaluse välja tulla tupikseisust kahe riigi vahelistest suhetes, kuhu olime jõudnud peale aprillisündmusi.”
Galojan lisas, et vastutulelikkus nimetatud küsimuses oleks kindlasti leidnud positiivse vastukaja ka meie euroliidu partnerites. Eesti on jäänud omapärasesse isolatsiooni, kui isegi meie Põhjanaaber Soome on Nord-Streami projekti hinnanud positiivseks ega näe takistusi, et gaasitoru tuleks läbi Soome territoriaalvete.
Nimetatud otsus puudutas Eesti suhteid mitte ainult naaberriikidesse, vaid kogu Euroopa Liitu, oleks ju gaasitoru olemasolust huvitatud mitte üksnes Saksamaa, vaid ka teised Lääne-Euroopa riigid, mis tarbivad vähemal või suuremal määral maagaasi. Kindlasti oleks kasulik antud projektis kaasa lüüa ning saada sellest ka reaalse majandusliku kasu, kui, et ette negatiivselt vastata. Selle otsusega raskendas Eesti märkimisväärselt oma kapatsiteeti antud küsimuses kaasa rääkida, rääkis Galojan.
Mida arvate krooni devalveerimisest ja inflatsioonist? Kas Eestis võib korduda Rootsi kriisistsenaarium?
“Kahtlemata 8,5% inflatsioon on liiast. Samal ajal on vähetõenäoline, et toimuks krooni devalveerimine. Krooni devalveerimist vastavalt EV seadusele otsustab mitte keskpank, vaid hoopis riigikogu. Meie erinevus Rootsi situatsioonist on selles, et meie kroon on kaitstud valuutakomitee põhimõttega, mida polnud aga Rootsi krooni puhul.”
Teoreetiliselt on Eesti krooni devalveerimine võimalik, kuid praktiliselt praeguse seadusandluse kohapealt see pole reaalne, märkis noorpoliitik.
Mida te arvate Eesti majanduse hetkeolukorrast?
Täna saab rääkida pehmest maandumisest, kui majanduspoliitika ja meid ümbritsev majanduskliima jääb samaks, siis Eesti sugusel väikse riigi majandus on palju haavataim kui tugevate ja stabiilsete riikide majandused.
Eesti SKP tuleneb kõigepealt teenussektorist, kui mitte tootmisest, see tõttu ta on ka rohkem haavatav ja mõjutatav makromajanduskeskkonnast. See on meie majanduspoliitika üheks nõrgaks momendiks.
