Suurimad summad Eesti Gaasi tulust pistavad oma tasku Gazprom (37% aktsiate omanik) ja E.ON Ruhrgas (33,7% aktsiate omanik) ehk Nord Streami gaasitoru eest võitlevate riikide energiahiiud. Omanikud kasseerivad iga A-aktsia eest 380 krooni ja iga B-aktsia eest 3,8 krooni dividende. Väikeaktsionäridele kuulub ettevõttest vaid 1,75%.

„Ma ei arva, et meie dividendivõtmises oleks midagi taunimisväärset," kommenteeris Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov. Tema sõnul kujuneb dividendidena väljavõetav summa jooksva kasumi ja aktsiakapitali järgi. „Viimasel kolmel-neljal aastal on see olnud samas suurusjärgus," märgib Kotov. Omanike otsus kasum jagada sündis tema kinnitusel ka sel korral pea 100%-se häälteenamusega.

„Kui vaadata, palju riik Eesti Energiast dividende võtab, siis on meie summa pisike," tõi Kotov võrdluseks. Tema sõnul ei saa aga väita, et gaas oleks turul monopoolses seisundis. „Konkureerime ka turba, põlevkiviõli ja küttepuiduga," märkis Kotov.

„Ettevõttel on õigus ise otsustada, mida selle ärikasumiga peale hakatakse," selgitas konkurentsiameti peadirektor Märt Ots. Eesti Gaasi varade tootlikkus jääb tema sõnul olenevalt aastast 7-8,5% vahemikku.

Vabatarbijatele ehk tööstusele ja keskküttefirmadele müüdava gaasi hinda konkurentsiamet ei reguleeri, kuid Otsa sõnul on see võrreldav kodutarbijatele müüdava hinnaga. Kuid arvestada tuleb, et kodutarbijateni jõudva sooja hinnas sisaldub omakorda küttefirmade lisatud kasumi­protsent.

„Kodutarbijatele toimunud langus ei ole praegu proportsioonis gaasi sisseostuhinna langusega," lausus omanike keskliidu peasekretär Taavi Madiberk. Ta meenutas, et ka konkurentsiamet rääkis aasta alguses 50-60% suurusest hinnalangusest, mida pole aga saabunud.

Madiberki sõnul on probleemiks kehtiv seadus, mille muutmise ettepanekud on jõudnud riigikogu majanduskomisjoni. „Kuid ka konkurentsi­amet ei peaks praegu jõude seisma, vaid tegelema aktiivselt universaalteenuste hinnakontrolliga," mär­kis Madiberk.