Raudteelased olid pahased juba mõne nädala eest, kui selgus, et raudtee juhtkond oli saanud lisaks palgale veel 17 protsendi ulatuses preemiat. Tavaliste raudteelaste preemia ulatus vaid kolme protsendini palgast, mis oli Eesti raudteelaste ametiühingu juht Oleg Tšubarovile täiesti arusaamatu.

"Kasumit ei teeninud vaid ettevõtte juhtkond, see on ka töötajate teene," lausus Tšubarov esmaspäeval. Ta lisas, et just koondamised on üheks põhjuseks, miks ettevõtte kasum kasvas.

Eesti Raudtee kasum kasvas suurenenud vedude arvelt, mitte koondamiste tõttu nagu eksitab avalikkust raudteelaste ametiühing. 2010. aastal veeti Eesti Raudtee taristul 29,63 miljoni tonni prognoositud 23 miljoni tonni asemel, ütles Glase.

Eesti Raudtee kavandatust suurema kasumi teenimise tingis Ust-Luga sadama käivitumise edasilükkamine, mistõttu ei täitunud prognoos, et suur osa Eesti Raudtee taristul veetavast masuudist veab Venemaa välja Eesti asemel läbi Loode-Venemaa sadamate. Samuti kahekordistusid siseriiklikud veod, lisandus uue suunana Venetsueela nafta vedu läbi Eesti Valgevenesse ja 40 protsenti kasvasid konteinerveod.

Kindlasti ei rahulda töötajaid vastus, et praegu on rasked ajad. Rasked ajad olid kolm aastat, nüüd on see hetk, kus tuleb palgatõusust tõsiselt rääkida, mitte lubadustest, lausus Tšubarov.

Kriisi aastatel on Eesti Raudtee seisnud oma töötajate eest, ütles Glase.

"Näiteks pole aastatel 2007-2010 ettevõttes töötasusid vähendatud, samuti ära võetud toetusi ja boonuseid, samas kui enamikes ettevõtetes ja asutustes langesid majanduskriisi saabudes palgad 10-20 protsenti ja külmutati lisatasude ja boonuste maksmine. Vastupidi: Eesti Raudtees tõsteti viimati palka 2008. aastal 7 protsenti. Lisaks maksti näiteks kõigile töötajatele nii 2008. kui 2009. aasta heade majandustulemuste eest lisaboonust miinimum 3 protsenti aastapalgast," ütles Glase.

Eesti Raudteel on keskmine palk viimase 10 aasta jooksul järjekindlalt tõusnud. Näiteks 2010. aastal oli Eesti Raudtee keskmine palk 14 866 krooni, 2009. a.14 601, 2008. 13 634 ja 2007.a. 12 902 krooni. Võrdluseks, et Eesti keskmine palk oli 2010. aastal üle 12 000 krooni, ehk 17 protsenti madalam kui Eesti Raudtees. Ka NSVLi endiste liiduvabariikide palgavõrdlustes on Eesti Raudtee keskmine palk lähimatest jälitajatest Vene, Läti ja Leedu raudteedest vastavalt 17, 20 ja 21 protsenti kõrgem.

Eesti Raudteel pole 2011. aastal kavas üldist palgatõusu, sest vastavalt kehtiva Kollektiivlepingu punktile 2.2 ei tekkinud tööandjal kohustust tõsta käesoleval aastal töötasusid tarbijahinnaindeksi võrra, kuna statistikaameti andmetel 2010. aastal THI tõus ei ületanud kolme protsenti. 2012. aastaks planeerime eelarvesse palgatõusu lähtuvalt kujunevast tarbija hinna indeksist.

Raudteelased tahavad viieprotsendilist palgatõusu juba märtsi arvestades ja teist viieprotsendilist palgatõusu poole aasta pärast. Tšubarovi sõnul peaks sel nädalal nendeni jõudma Raudtee nõukogu seisukoht, mida nad palgatõusu soovi kohta ütlevad. Raudteelased on tema sõnul valmis aktsioonideks ning kui Eesti Raudtee pakkumine pole piisav, siis pikettide ja streikidega hakkavad raudteelased juba suuremat palgatõusu küsima, kui praegu.