Glaskeki vastu kaitsti nõudeid kokku 316 miljoni krooni eest

 (6)
Glaskeki vastu kaitsti nõudeid kokku 316 miljoni krooni eest
Foto: Andres Putting

Pankrotis aknatootja AS-i Glaskek esmaspäeval toimunud nõuete kaitsmise koosolekul kaitsti ettevõtte vastu kokku 276 kreeditori nõuded kogusummas 316 miljonit krooni.

Ettevõtte pankrotihaldur Ene Ahas ütles BNS-ile, et kuna kõiki esitatud nõudeid ei jõutud esmaspäevasel koosolekul läbi vaadata, siis korraldatakse ka teine nõuete kaitsmise koosolek. Tema sõnul toimub see jaanuaris, täpset kuupäeva pole veel kindlaks määratud.

Ahas rääkis, et enamik esmaspäeval kaitstud nõuetest olid aknatellijate nõuded. Tunnustatud nõuete hulgas oli halduri sõnul aga ka suurima kreeditori Swedbanki nõue, mis ulatub veidi üle 307 miljoni krooni. Mittetingimuslik nõue oli pangal seejuures ligi 298,5 miljonit krooni ja tingimuslik nõue 8,8 miljonit krooni.

Kokku on pankrotihalduri sõnul Glaskeki vastu nõudeid esitatud ligikaudu 396 miljoni krooni eest, võlausaldajaid on praeguse seisuga kokku 544. Kreeditoridest 155 võlausaldajat on Glaskeki enda töötajad, kellele on töötukassa hüvitanud kokku umbes 5,1 miljonit krooni.

"Selle arvelt on nõuded vähenenud ja nõuete maht tänase päeva seisuga moodustab umbes 391 miljonit krooni. Lõplik kohustuste summa selgub pärast seda, kui nõuete kaitsmise koosolekutel on läbi vaadatud/kaitsmise läbinud kõigi võlausaldajate nõuded," rääkis Ahas.

Küsimusele, kui suur on Glaskeki vara koguväärtus, vastas pankrotihaldur, et seda saab öelda pärast vara müüki. Tema sõnul toimub teisipäeval firma Narvas asuva tootmiskompleksi kolme kinnistu ning Tallinnas asuva Peterburi tee kinnistu kordusenampakkumine, 20. detsembril aga ettevõtte Tartumaa kinnistute kordusenampakkumine.

"Võrreldes selle esimese enampakkumise vooruga on ikka väga palju ostuhuvilisi, aga kes nüüd tuleb ka reaalselt enampakkumisele, seda me näeme siis vastavalt homme ja 20. detsembril," märkis ta.

Glaskeki teine pankrotihaldur Andres Hermet on varem BNS-ile rääkinud, et ettevõtte varade vastu on tundnud huvi investorid nii välismaalt kui Eestist.

"Andres Hermet vist on öelnud ka, et tema oma silmaga pole ühtki [investorit] näinud. Ega minul ka pole õnnestunud," kommenteeris Ahas võimalike investorite teemat. "Haldurite poolt vaadates on seis endine."

Ahas lisas, et halduritel on pankrotimenetluses tükk tegemist, et ettevõttegagi ühendust saada. "Peame siin ka kohtu abi kasutama selleks, et juhatuse liikmelt saada pankrotimenetluse seisukohast olulist ja vajalikku infot," ütles ta. "Nii et on ettevõtja kadunud, investoritest rääkimata."

Küsimusele, kui suures ulatuses osutub tema hinnangul võimalikuks võlausaldajate nõudeid rahuldada, vastas Ahas, et seda on praegu raske öelda. "Suure tõenäosusega on ikkagi nii, et ka see eesõigusnõuet omav võlausaldaja [Swedbank] ei saa oma nõuet kohe kindlasti täies ulatuses rahuldatud," lisas ta.

Varasema info põhjal kuulub augusti alguses pankrotistunud Glaskeki aktsiatest Krediidiinfo andmetel ettevõtte ühele omanikule Toomas Arumäele 31,7 protsenti, ettevõtte endisele juhile Indrek Pajurile 15,6 protsenti, ettevõtte nõukogu esimehele Vladimir Oberšneiderile 34,8 protsenti ja Aleksander Pajurile 17,9 protsenti.

Aprilli alguses oli Glaskekil sõlmitud müügilepinguid 50 miljoni krooni ulatuses. Glaskeki mullune kahjum oli 115,3 miljonit krooni, aasta varem oli ettevõtte kahjum 50 miljonit krooni. Glaskeki grupi käive langes mullu aastaga 51 protsenti 412,7 miljoni kroonini, selgus ettevõtte konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandest.