Kuigi Bayer väidab jätkuvalt, et mulluse Monsanto ostuga nende vastutuseks saanud glüfosaate sisaldavad umbrohutõrje vahendid nagu Roundup ja Ranger Pro ei kujuta nendega töötavate inimeste tervisele mingit ohtu, siis on üks grupp inimesi, kelle jaoks need koostisosad on osutunud väga mürgisteks: Bayeri enda aktsionärid, kirjutab Briti majandusleht Financial Times.

Sel kolmapäeval otsustas San Francisco kohus, et glüfosaatide ning vähi vahel on selge seos.

Küsimus on umbrohutõrjevahendis Roundup, mille Bayer mulluse 63 miljardi dollari mahus USA seemne- ning keemiatoodete tootja Monsanto ostutehinguga endale sai.

Tundub, et viimane kohtuotsus tuli investoritele üllatusena, sest Bayeri aktsia hind kukkus selle peale enam kui 10%.
Mullu augustis otsustas California kohus, et Bayer peab glüfosaatide kasutamise tulemusena vähki haigestunud aednikule Dewayne Johnsonile maksma 289 miljonit dollarit. California kohus otsustas, et Monstanto teadis, et umbrohutõrjevahendid Roundup ja RangerPro on ohtlikud, kuid ei teavitanud sellest tarbijaid. See oli esimene kohtuasi, kus kinnitati glüfosaatide seos vähiga.

Kuigi ettevõte ei olnud ostsusega nõus ning väitis, et kohus on asjast täiesti valesti aru saanud ning lubas otsuse edasi kaevata, kaotas Bayeri aktsia toonase otsuse järel oma väärtusest enam kui kolmandiku. Sellest ajast on ettevõtte turuväärtusest kadunud 25 miljardit eurot.

Sarnaste kaebuste arv kohtutes kasvab kohutava kiirusega- USAs on neid viimastel andmetel kokku 11 200, nii et investoritel on igati põhjust end halvasti tunda.

Bayer käitub enesekindlalt

Bayer ei näita vähemalt avalikkuse ees ühtegi märki, et kavatseks surve all murduda. Ettevõtte juhatuse esimees Werner Baumann on seni tagasi lükanud kõik spekulatsioonid, et Bayer võiks need nõuded kokkuleppe korras lahendada. Samuti ei ole ta näidanud Monsanto ostu osas- mis kogu Roundupi jama ja probleemid Saksa hiiu õuele tõi- mingit kahetsust.

Küll väidavad Baumann ning Bayer seni, et glüfosaat on ohutu ja ka USA kohtud jõuavad samale järeldusele.

Saksamaa keemiahiid usub, et neil kahel senisel kohtuotsusel on vaid väga piiratud mõju ja tähtsus. Osaliselt sellepärast, et otsused langetasid vandekohtunikud, mitte professionaalsed kohtunikud. Bayeri juhtide väidete kohaselt näitab kogemus, et algsed kohtuotsused, mis küll uhkete pealkirjadega suurkorporatsioonidele tõsist kahju tekitavad, muudetakse edasikaebamisel kas üldse õigeksmõistvaks või pehmendatakse neid.

Ka mulluse Monsanto kohtuotsuse kahjutasu suurus vähenes edasikaebamise tulemusena algselt 289 miljonilt 79 miljonile dollarile. Ning ka selle on Bayer vaidlustanud.

Sellenädalases, vähihaige Edwin Hardemani algatatud kohtuasjas selguvad Bayeri vastutuse ulatus ning võimalik kahjutasu alles kohtupidamise teises faasis. „Me oleme kindlad, et asitõendid kinnitavad, et Monsanto on käitunud õigesti ning ettevõte ei ole Hardemani haigestumise eest vastutav,“ teatas Bayer kohtuotsusele vastuseks.

Turg ilmselgelt seda arvamust ei jaga. Seda näitab aktsiahinna langus ning analüütikute poolne otsusele järgnenud reitingute ja hinnasihtide kärpimine.
Samuti tõdevad analüütikud, et Hardemani kohtuasi saab olema epohhi loov, sest võib vallandada uute kohtuasjade ja nõuete laine.