Google annab kõigi pihta turmtuld
Paari aasta eest esitati ühel avalikul esinemisel Microsofti tegevjuhile Steve Ballmerile küsimus, milles mainiti kiitvalt Google’i disaini. „Mis on Google’i disainis imelist?” kummastas Ballmer. „See on ju lihtsalt otsingukast.” Nutikamad jagasid ilmselt kohe ära, et Ballmerile ei jõudnud lihtsalt küsimuse mõte pärale – lihtsuses ju enamiku jaoks Google’i võlu seisnebki.
Samal ajal tegi Ballmer aga ka teise vea, mille teevad paljud teisedki inimesed Google’ile mõeldes – ettevõte ei ole juba ammu enam „lihtsalt otsingukast”, vaid ka nii mõndagi muud. Firma püüab rinda pista pea kõikide tarkvaramaailma hiidudega. Ja mitte ainult.
Mõnele ilmselt meenub Google’i nime peale lisaks otsingule ka internetitõlke lahendus, mille apsud eestikeelse teksti käsitlemisel palju nalja teevad. Eesti keele käänamise-pööramise eripäradega ei tule Google’i tõlketarkvara tõepoolest toime. Samal ajal on tegemist ühe parema veebilahendusega, kui vaja leida tõlget üksikule eraldiseisvale fraasile või tehnilisele terminile. Lisaks on paljudele tuttav kaardirakendus Google Maps ja satelliidifotode kogum Google Earth, peale selle vast tuleb meelde 200 miljoni kasutajaga meilipakkuja Gmail ja vaikselt kustuv suhtlusvõrgustik Orkut, mis ka oma hiilgepäevadel peale Eesti veel peaasjalikult Brasiilias ja Indias populaarsust kogus. Ärimaailma vastu huvi tundjad teavad tõenäoliselt sedagi, kuidas Google raha teenib – otsingutulemuste kõrvale viisakalt teemakohast reklaami müües, mille vallas hoiab firma loomulikult turuliidri positsiooni. Kuigi paljud inimesed aga ilmselt ei tea, et Google on oma konkurentideks võtnud ka nii Microsofti, Apple’i, Nokia, Facebooki, videolaenutused kui ka Skype’i.
Esimese rünnaku Microsofti mängumaale võttis Google tegelikult ette Gmailiga, mis oli otsene konkurent Seattle’i suurfirmale kuuluvale Hotmailile. Hiljem on järgnenud veel veebisirvija Chrome, ettevalmistamisel on ka sama nime kandev operatsioonisüsteem.
Ühes valdkonnas, mobiiltelefonide operatsioonisüsteemide alal, on Google aga Microsofti juba kaugele selja taha jätnud. Tänavu teises kvartalis edestas Google’ile kuuluva operatsioonisüsteemiga Android varustatud telefonide müük Microsofti Windows Mobile’i rakendavate müüki enam kui kolmekordselt. Esimest korda jõudis Android tänavu aprillist juunini väldanud ajavahemikus müüginäitajate poolest ette ka Apple’ist, järgmisena on sihikul BlackBerry äritelefonide tootja, Kanada firma Researh in Motion. „Me mõtlesime, et [Android] saab maailma teiseks nutitelefonide operatsioonisüsteemiks aastaks 2010, kuid nüüd näeme, et see võib juhtuda juba selle aasta lõpuks,” kommenteerib turu-uuringufirma Gartner asepresident Carolina Milanesi. Androidi levikule tuleb kasuks see, et vastupidi Apple’ile on see operatsioonisüsteem kõigile tootjatele tasuta kasutada.
Samal ajal jääb Google siiski kaugele maha Apple’i ühe peamise tuluallika, mobiiltelefoni rakenduste müügi poolest. Probleem on suuresti tehnilist laadi. Androidist liikus nimelt enne, kui operatsioonisüsteem Google’i omandusse läks, ringi suurel hulgal eri versioone erinevatele seadmetele, mis sugugi kõik omavahel ühilduda ei taha. See aga muudab keeruliseks tarkvaraarendajate töö – rakendus peaks ju kõigil versioonidel töötama. Samuti jääb Androidi internetipoe maksesüsteem Apple’ile alla.
Facebookile pinnuks silmas
Sotsiaalvõrgustike alal ei ole Google võrreldavat edu saavutanud. Orkut sai juba mainitud, täielikult nurjus aga Google’i üritus rajada oma Gmaili platvormile uus sotsiaalvõrgustik Buzz. Nüüd valmistub ettevõte turule tooma uut katsetust, mis saab tõenäoliselt nime Google Me. Paaril viimasel kuul on Google omandanud ligi poole miljardi dollari eest kolm ettevõtet, mis tegelevad sotsiaalvõrgustike rakenduste arendamise või maksesüsteemidega. Milline Google Me välja nägema hakkab, ei tea väljaspool firmat veel mitte keegi. Facebooki töötajatele valmistab enim muret, et Google võib kasutada oma otsimootorit inimeste Google Me juurde suunamisel – tõsta lihtsalt otsingutulemuste seas Google Me leheküljed esikohale. Google’i ja Facebooki vaheliste suhete teravust näitab asjaolu, et otsingufirma püüdis hiljaaegu (ebaõnnestunult) meelitada tööle kahte sotsiaalvõrgustiku töötajat Indiast, pakkudes neile 30 korda kõrgemat palka.
Google’ile kuulub ka maailma suurim videosait YouTube. Aasta lõpuks kavatseb ettevõte selle baasil käivitada ülemaailmse tasuliste videote teenuse – võttes tolleski vallas sihikule Apple’i, kelle võrgupood iTunes tasuliste meediafailide turgu valitseb. Google meelitab Hollywoodi stuudioid kahe argumendiga – nendeks on maailma populaarseim otsimootor ja YouTube. „Google ja YouTube on ülemaailmsed fenomenid, mida jälgib põrgulikult palju silmapaare,” kommenteeris üks firma plaane tundev inimene ajalehele Financial Times. „Nad on rääkinud, kui palju inimesi võiks nad selle juurde suunata...” Hollywoodis, kus otsitakse alternatiive DVD-müügi kahanevatele tuludele, põhjustab säärane väljavaade suurt huvi.
Augusti lõpul aga käivitas Google Gmailis teenuse, millega saab üle interneti teha telefonikõnesid tavanumbritele. Ettevõte on pakkunud Gmailis heli- ja videokõnede võimalust juba viimased kaks aastat, kuid seni ainult arvutite vahel. Uue teenusega saab Google aga Skype’i otseseks konkurendiks.
Näib selge, et Google on seadnud sihiks kujuneda maailma suurimaks meediaettevõtteks.
India ähvardab Google’it ja Skype’i
•• India nõuab telekommunikatsioonifirmadelt „juurdepääsu kõigele”. „See võib olla Google või Skype, kuid igaüks, kes Indias tegutseb, peab andmed edastama,” ütles üks India siseministeeriumi ametnik BBC-le.
•• Hiljaaegu andis riik mobiiltelefonide BlackBerry tootjale Research in Motion 60 päeva aega võimaluse leidmiseks, kuidas India ametivõimud saaks telefoniga edastatavaid andmeid jälgida.
•• Mõne vaatleja arvates on põhjuseks terrorismihirm (kahe aasta eest Mumbais toimunud terroriakti läbiviijad kasutasid sidevahenditena just BlackBerry telefone), mõne meelest aga on valitsus lihtsalt oma tegemiste järjega sinnamaale jõudnud – põhineb ju nõudmine 2008. aastal vastuvõetud seadusel.
•• Sellesarnane küsimus tekib ilmselt Skype’iga, aga ka Google’ile kuuluva Gmaili meiliteenusega, mis rakendab väga tugevat krüpteeringut.
•• Varem on BlackBerry kasutamise piiramisest teatanud Araabia Ühendemiraadid, sellega on ähvardanud aga ka Alžeeria, Indoneesia ja Saudi Araabia.
