Harrise sõnul on andmed järgmise 20 aasta olulisim „looduslik ressurss" ning ühtlasi muutuvad oluliselt need oskused, mis tööelus vajalikud on.

Mees rääkis RDS Economic Vision 2020 seminaril. Tal on Iirimaal ligi 6000 alluvat. Harrise sõnul on muutunud tarbijate ootused ning valitsustel on vaja anda oma panus kujundamaks uut digiühiskonda.

Mees tõi ettekandes välja, et ses osas on kõige progressiivsem valitsus Eestil ning Iirimaal oleks neilt mõndagi õppida.

„Täna on Eestis igal kodanikul ID-kaart, millel on tema digitaalne identiteet. Seda tunnustavad kõik riigiasutused, millega inimesed kokku puutuvad," ütles ta.

Selline kõrgtehnoloogiline lähenemine valitsuse poolt ning inimeste andmete kogumine ja hoidmine toob kaasa teatud turvariski. Harrise sõnul on Eesti kehtestanud väga karmid reeglid ja seadused, et küberturvalisusega tegeleda.

„Eesti valitsus on teinud seda, et on olemas seadused, mis tagavad, et igasugune lubamatu andmete kasutamine ükskõik millise valitsusasutuse töötaja poolt toob kaasa väga karmi karistuse."

Harrise sõnul peaks Iiri valitsus olema aktiivne, et kujundada Euroopa Liidu ühtset digitaalset turgu.

Lähituleviku töökohti ei ole veel olemas

Ronan Harrise meelest on oluline, et valitsus tegutseks selle nimel, et tulevased põlvkonnad oleksid valmis uuteks nõudmisteks, mis neile tööturul esitatakse.

„2020. aastal on kõige populaarsem ja nõutum töökoht andmeteadlane. Kui minu 6- ja 8-aastane laps kooli lõpetavad, siis 20st kõige enam vaja minevast ametist kaht kolmandikku ei ole täna veel olemaski.

Mina püüan mõista, milliseid oskusi mu lastel vaja on, kui nad 20 aasta pärast ülikooli lõpetavad ning kuidas neid suunata nende tööde juurde, mida ei ole veel loodudki. Mul on naisega näiteks kihlvedu, et kui meie lapsed saavad 18 aastaseks, siis nad ei taha ega vaja autojuhilube. Sellest saab norm," ütles Harris.