„Põllumajandusettevõtted on praegu valitsuse peale veidi kurjad, kuid nendel endil tuleks ka olla natukene paindlikum ja selgem oma ootustes inimestele. Mulle tundub, et need inimesed, kes oleksid valmis põllumajandussektoris lihtsamaid töid tegema, on olemas, aga nad ei pruugi olla valmis end siduma kogu suveks, teadmata, mis neid ees ootab," rääkis ta. „Natuke paindlikkust põllumajandusettevõtete poolt aitaks leida ka kohalikku tööjõudu."

Vanaselja sõnul mõistab ta aga ka põllumajandusettevõtjaid ja lisas, et Eesti inimesed ei soovi kambakesi ühes majas elada ja 12-tunniseid vahetusi teha.

Kas inimesed on kriisi ajal hakanud tundma rohkem huvi tööampsude vastu'?

Kristjan Vanaselja: Kasv on kasutajate aktiivsuse näol olemas. Iseasi, kui palju me täna suudame leida sobivaid tööampse. Ja kui vaadata seda, mida seadusandluses üritatakse teha, et hõlbustada tööampsude tegemist töötuse ajal, siis see on kindlasti positiivne.

Kui eriolukord algas märtsis, siis näiteks tööportaalides vähenes kuulutuste arv oluliselt. Kuidas see periood teie platvormil oli?

Tööampsude maht on märgatavalt kukkunud. Ampse on umbes 60-65 protsenti vähem kui neid oli kriisieelsel ajal. Kuigi ärakukkumine on olnud, siis viimastel päevadel on mõningane aktiivsus tekkinud. Ma ei julge veel hõisata, aga kui vaadata tööampsude poolt, siis on võimalik, et osad ettevõtted hindavad, et tulevik on ebakindel ja otsitavad paindlikumaid lahendusi. See võib olla üks trend.

Kas suvel otsitakse teie platvormi kauda ka hooajatöölisi?

Kindlasti. Oleneb aga sektorist. Kuna toitlustusvaldkond on keerulises seisus, siis ei tea kuidas nemad käituvad. Nemad on tavaliselt värvanud lühikeseks ajaks suveperioodil. Hotellid, mis on aktiivselt kasutanud, on täna nullis ja nemad tõenäoliselt suvel eriti töötajaid juurde ei võta.

Põllumajandusettevõtted on praegu valitsuse peale veidi kurjad, kuid nendel endil tuleks ka olla natukene paindlikum ja selgem oma ootustes inimestele. Mulle tundub, et need inimesed, kes oleksid valmis põllumajandussektoris lihtsamaid töid tegema, on olemas, aga nad ei pruugi olla valmis end siduma kogu suveks, teadmata, mis neid ees ootab. Natuke paindlikkust põllumajandusettevõtete poolt aitaks leida ka kohalikku tööjõudu.

Kui palju põllumajandusettevõtted Goworkabiti kasutavad?

Vähe. Siiani pole tegelikult neil väga palju vajadust olnud. Mõningatega oleme rääkinud ja ka esimesed pilootprojektid teinud. Eks paistab, kuidas kogu olukord edasi veereb ja kui suureks reaalne vajadus osutub ning kui palju neil on vaja kohalikult tööturult tööjõudu juurde leida.

Kas mõned põllumajandusettevõtted on juba teie poole viimasel ajal pöördunud?

Oleme ikka rääkinud. Mõnes mõttes olen põllumajandusettevõtetega nõus, et kõik Eesti inimesed pole valmis kolm kuud järjest kuskil põlluveerel kuuekesi koos ühes majas elama ja tegema iga päev 12-tunniseid vahetusi. Nad soovivad suvel ka muude asjadega tegeleda ja näiteks paari nädala kaupa või kuu aega töötada. Põllumajandusettevõtted peaksid paindlikkust kaaluma selleks, et kohalikku tööjõudu värvata. Küsimus pole selles, et inimesed pole valmis tööd tegema, vaid võib-olla nad pole valmis tegema tööd sellistel tingimustel nagu põllumajandusettevõtted praegu pakuvad.

Eeldan, et te pooldate plaanitavat muudatust, millega töötud saaksid mingis ulatuses teha tööampse?

Jah, seda kindlasti. Praegune seaduseelnõu aga piirab liiga palju bürokraatlikult. Tasu suuruse pool on mõistetav, aga tööpäevade mõõtmine on koht, kus võiks veel arutada, et kas viie tööpäeva nõue on selline, mis toetab projektipõhist tööd, kus tasu ongi 200 eurot. Aga mis juhtub siis kui see võtab paar päeva kauem? Oleme korduvalt näinud inimesi, kes on ühe päeva tööl käinud ja pöörduvad siis meie poole paanikas, et töötukassa tahab hüvitise ära võtta.

Alates märtsist on kasvanud töötute arv. Kuidas te tööturul toimuvat lähikuudel näete?

Ma tahaks olla optimistlik ja öelda, et äkki on halvim selja taga. Aga pigem kardan, et situatsioon läheb mõnevõrra keerulisemaks. Ebakindlust, mis ühiskonnas valitseb ja teadmatus, kas tulemas on teine või kolmas laine tekitavad küsimuse, et kui peame viirusega koos elama, siis kas ühel hetkel tulevad jälle piirangud. Ettevõtjate ja tarbijate kindlus on saanud tugeva löögi ja see mõjutab majandust ka.

Ma ei julge öelda, et hullem on selja taga ja need, kes on töötuks jäänud, leiavad varsti uue töö. Või et need, kel on praegu töö, siis nende seljatagune on kindlustatud. Pigem kardan, et mingites sektorites võib [kriis] alles tulla.

Palgatoetuse maksmine veel toimub seega juunis koondada ei saa. Tegelikud numbrid selguvad juuli ja augusti jooksul, kui on selge, mis saab turismis ning tootmises. Ma arvan, et ebakindlust on piisavalt palju.