GRAAFIK | Danske kahtlaste tehingute perioodil uuriti miljardite eurode päritolu

 (48)
Rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand edastas rahandusministrile andmed rahapesu uurimise ja sellest teavitamise kohta Danske kahtlaste tehingute perioodil 2007-2015.
Rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand edastas rahandusministrile andmed rahapesu uurimise ja sellest teavitamise kohta Danske kahtlaste tehingute perioodil 2007-2015.Foto: Karin Kaljuläte

Rahapesu andmebüroo (RAB) vastas rahandusminister Martin Helme pärimisele rahapesu uurimise kohta ajavahemikus 2007-2015. Selgub, et valdav osa materjalidest, mis RAB uurimisasutustele edastas, puudutasid rahvusvahelist rahapesu ja nendega seotud summad küündisid miljarditesse eurodesse.

Helme päris RAB-i juhilt Madis Reimandilt, kui palju materjale edastas RAB Danske panga kahtlaste tehingute perioodil uurimisorganitele juhtumite kohta, kus rahvusvaheliseks rahapesuks kasutati Eesti finantssüsteemi. Samuti uuris rahandusminister, kui palju teateid rahapesu kohta on selles ajavahemikus esitanud erinevad asutused ja kui palju kriminaalasju nende teadete pinnalt algatati.

Reimandi esitatud andmetest nähtub, et alates 2010. aastast kuni 2015. aastani on krediidiasutustelt laekunud rahapesukahtlusega teadete arv langenud. Kui 2010. aastal tuli RAB-ile 2623 seesugust teadet, siis 2015 oli neid 1650.

Seotud lood:

Ajavahemikul 2007-2015 laekus RAB-ile kõige rohkem teateid või päringuid uurimisasutustelt, prokuratuurilt ja välisriikidest. Finantsinspektsioon on RAB-ile oluliselt vähem teateid saatnud.


Reimand selgitas, et välisriikide päringud ja infoedastused on valdavalt seotud rahapesukahtluse juhtumitega ja sisaldavad ülekaalukas osas infot piiriüleste maksete kohta vastava välisriigi ja Eesti vahel. Vähestel juhtudel päritakse Eesti päritolu füüsiliste või juriidiliste isikute tausta kohta ilma, et selle aluseks oleks Eestiga seotud piiriülene makse.

Samuti päris rahandusminister RAB-i juhilt Madis Reimandilt, kui palju on büroo 2007-2015 saatnud uurimisasutustele materjale ja kui palju kriminaalasju on nende pinnalt algatatud.

Reimandi sõnul puudutab üle poole sel ajal väljasaadetud kuriteoteadetest rahvusvaheliste pettuste ja arvutikuritegude tulemusena saadud raha pesemist Eestis. Valdav osa kõikidest materjalidest on seotud välisriigi elemendiga ja rahvusvahelise rahapesuga.

Reimand lisas, et vaadeldaval ajaperioodil saatis RAB aastas välja keskmiselt kolm kuni viis materjali, mis puudutasid suuremahulisi, sh idasuunalisi rahapesujuhtumeid. Enamus nendest aga kohtusse ei jõudnud.

Kõige rohkem teateid kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks saatis RAB 2011. aastal, kui teateid oli 83. Kõige vähem saatis RAB kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks teateid 2015. aastal, kui saadeti 14 seesugust materjali.

Loe veel

Rahapesumenetlusi alustati kõige rohkem ehk 54 korral samuti 2011. aastal, kõige vähem - 5 korral - 2007. ja 2008. aastal.

RAB-i andmetel küündivad nende edastatud materjalidega seotud summad 55,6 miljonist kuni 2,6 miljardini.

RAB vastas Helme pärimisele rahapesu uurimise ja sellest teavitamise kohta. Rahandusminister saatis juuni alguses sama kirja ka politsei- ja piirivalveametile, kaitsepolitseile, finantsinspektsioonile, justiitsministeeriumile ja pangaliidule.