Eesti majandusel läheb kõikide märkide järgi ikka väga hästi. Tööjõunappuse leevendamiseks kasutavad ettevõtted rohkelt töökäsi välismaalt.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) äsja kokku saanud andmed 2019. aasta kohta näitavad, et kolmandatest riikidest pärit töötajate hulk jätkas tugevat kasvu.

Kuna välismaalaste pikaajaline töötamine ja elamine Eestis on rangelt reguleeritud, siis kasutavad ettevõtted hoogsasti võimalust kasutada välistööjõudu lühiajaliselt.

Kuni aastaks (teatud pikendamise võimalustega) saab viisa olemasolul tulla Eestisse tööle suhteliselt väiksemat bürokraatia kadalippu läbides, kui pikemaks ajaks. Tööandja peab PPA-s välismaalase töö tegemise registreerima.

PPA statistika järgi väljastati mullu selliseid registreeringuid üle 32 000 korra. 2018. aastal registreeriti välismaalaste lühiajalisi töötamisi 20 000 korda.

Andmete järgi on usinamad välismaalastest töötajad Eestis ikka ukrainlased ja nende hulk on peamine lühiajalise töötamise registreerimise kasvu allikas.

Kui 2018. aastal lubati Eestisse ajutiselt tööle natuke üle 15 tuhande ukrainlase, siis mullu oli see näitaja juba peaaegu 25 tuhat.

Ukrainlastele järgnevad Eestis lühiajalisele tööle lubatud isikute kodakondsusse järgi nagu eelmistelgi aastatel valgevenelased, venelased ja moldovalased. Viie peamise lühiajaliste välistööliste päritoluriigi seas on toimunud muutus vaid viimase koha osas, mille on mullusega võrreldes hõivanud Usbekistani kodanikud.

Eestis töötavatest välistöölistest lõviosa töötavad just lühiajaliselt. Lisaks sellele väljastatakse ka pikaajalisi elamis ning töölubasid, kuid nende hulgad on palju tagasihoidlikumad.

Euroopa Liidu kodanikud võivad Eestisse tööle ja elama asuda mõistagi ilma viisade, lubade ja piirarvudeta.