GRAAFIK | Eesti Pank: piiriüleste maksete järgi ei ole võimalik hinnata rahapesu probleemi suurust. Kindlasti on eksitav pidada kahtlaseks terve riigi välisarveldusi

 (28)
GRAAFIK | Eesti Pank: piiriüleste maksete järgi ei ole võimalik hinnata rahapesu probleemi suurust. Kindlasti on eksitav pidada kahtlaseks terve riigi välisarveldusi
RahaFoto: Raivo Tasso

Danske rahapesuskandaali valguses läks välismeedias sel nädalal liikvele väide, et Eestist on aastail 2008-2015 läbi voolanud triljoni dollari ulatuses mitteresidentide raha. Eesti Pank selgitas, millest tegelikult jutt käis ja miks Eesti siin väga vähe teistest riikidest erineb.

Eesti Pank on selle valguses selgitanud, et 900 miljardi euroni ehk 1,04 triljoni dollarini küündiv summa koondas piiriüleste maksete kogumahtu perioodil 2008-2015. Siia hulka kuulusid kindlasti ka mitteresidentide tehingud, kuid kogutud statistika ei võimalda neid eraldi välja tuua.

Ühtlasi toonitab Eesti Pank, et nendest andmetest ei saa teha järeldusi rahapesu mahtude kohta. Üht panka või riigi pangandust läbivaid rahasummasid kirjeldades on eksitav kokku liita pangaklientide poolt kontodele ja kontodelt välja kantud summad. Kui võrrelda rahvusvaheliste maksete väärtust elaniku kohta, jäävad Eesti arvelduste mahud Euroopa keskmisele tunduvalt alla.

Eesti kommertspankade poolt 2008.–2015. aastal tehtud piiriüleste kliendimaksete koguväärtus on laekuvate maksete puhul 441 miljardit eurot ning Eesti pankadest välisriikide pankadesse tehtud maksete puhul 446 miljardit eurot.

Vaata juuresolevalt graafikult lähemalt, milline oli riiki tulnud ja välja läinud piiriüleste makste maht ajavahemikus 2008-2015 üksikute aastate lõikes.

Seotud lood:

See summa sisaldab kõigi Eesti pankade klientide poolt kaupade ja teenuste ostu ja müügiga seoses tehtud piirüleseid arveldusi, aga ka finantstehinguid, nagu väärtpaberite või osaluste ost ja müük, laenuülekanded või Euroopa Liidu fondide kasutamisega seotud rahakanded. Kogusummad sisaldavad muu hulgas ülekandeid, mille kummakski osapooleks ei ole Eesti isik. Neil puhkudel liigub raha mitteresidendi kontolt välisriigi pangas mõnele mitteresidendist kliendi Eesti kommertspangas avatud kontole või vastupidi.

Selliste tehingute täpset summat ei oska keskpank öelda, kuna kogume maksestatistikat Euroopa Liidus ühtselt kokkulepitud kujul, see statistika aga ei sisalda teavet klientide residentsuse kohta. Kuna igas Euroopa Liidu liikmesriigis võivad ettevõtteid asutada ka mitteresidendid ja kõrgendatud riskiga tehinguid võivad teha ka Eesti ettevõtted, ei annaks taolised andmed rahapesuriskide hindamisel eriti palju kasulikku lisateavet.

Keskpanga sõnul moodustavad piiriülesed arveldused loomuliku osa Eesti kui avatud majanduse vereringest. Eesti Panga piiriüleste maksete statistika abil ei ole võimalik hinnata rahapesu probleemi suurust. Kindlasti on eksitav pidada kahtlaseks terve riigi välisarvelduste kogumahtu. Ka ütleb keskpank, et isegi Eesti suurust arvestades ei torka me nende numbritega Euroopa mõistes silma erakordselt suure maksete arvuga.

2008.–2015. aastal ületas Eesti pankades algatatud rahvusvaheliste maksete maht Eesti riigi SKPd 3,1 korda, mis on võrreldav Belgia, Prantsusmaa ja Soome näitajaga ning on väiksem kui Saksamaa oma.

Euroopa Liidu kõige kõrgem välisarvelduste ja SKP suhtarv oli samal ajal väikeriikides Maltal, Küprosel ja Luksemburgis, kelle pankadest algatatud piiriüleste arvelduste maht ületas riigi SKPd rohkem kui 10 korda. Kui võrrelda rahaülekannete väärtust elaniku kohta, jäävad Eesti arvelduste mahud Euroopa keskmisele tunduvalt alla.

Vaata juuresolevalt graafikult lähemalt, kuhu paigutub Eesti 2008-2015 maksete keskmiste võrdluses teiste Euroopa riikidega.

Eesti Panga sõnul on võimatu täpselt öelda, kui suur osa Eesti või mõne teise riigi pankade kaudu tehtud ülekannetest on olnud kahtlast päritolu või rahapesuriskiga. Selleks tuleks koostada terviklik audit, teha kõigi pangaklientide kohta taustakontroll ja uurida tehingute üksikasju.

Seetõttu tõstsid ka näiteks Danske panga tehinguid hinnanud advokaadibüroo Bruun & Hjejle eksperdid esile vaid 15 000 välisriikidega seotud kliendi poolt 2007.–2015. aastal tehtud 9,5 miljonit makset, mille koguväärtus oli 200 miljardit eurot. Nad ei suutnud täpsustada, kui suur osa neist ülekannetest võis tegelikult olla seotud rahapesuga, märkis keskpank.

Loe veel

Eesti haru mitteresidentide suuna tegevuse tõttu Euroopa ühte suurimasse rahapesuskandaali sattunud Taani pank avalikustas septembri keskel aastase sisejuurdluse tulemused. Selle käigus märgiti, et perioodil 2007-2015 läbis Danske Eesti haru 200 miljardi euro ulatuses mitteresidentide raha, millest suur osa on tõenäoliselt kahtlast päritolu.

Eksitava väitega, et Eesti pankasid läbis 2008-2015 üle triljoni dollari mitteresidentide raha, tuli lõppeva nädala keskel välja uudisteagentuur Bloomberg.