GRAAFIK | Eestis raha teenivatest hooajatöölistest ülekaaluka enamuse moodustavad ukrainlased
Juba aastaid on meediaski räägitud, et palkade kasvu valguses tuleb meile odavaid töökäsi ennekõike Ukrainast. Olgu selleks ehitusplats või maasikapõld, tööd neile jätkub.
Seda peegeldab ka statistika. Üks kodanik uuris siseministeeriumist, kas saaks välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreerimise statistikat.
Ministeerium edastas statistika, mis annab ülevaate välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreerimisest kodakondsuse lõikes ajavahemikul 01.01.2018-30.06.2019.
Ukrainlasi registreeriti kokku 28 718 korral, valgevenelaste ja venelaste puhul on numbrid vastavalt 2001 ja 1471. Näiteks lätlasi registreeriti sel perioodil vaid kaheksal korral, Skandinaavia riike sellest nimistust ei leiagi.
Eestis võib lühiajaliselt töötada välismaalane, kes viibib seaduslikult ajutiselt Eestis (näiteks viisa või viisavabaduse alusel) ja kelle töötamine on enne tööleasumist registreerud Politsei- ja Piirivalveametis.
Lühiajalise töötamise saab registreerida kuni 365 päevaks 455-päevase perioodi jooksul. Lühiajalise töötamise registreerimine on võimalik pikemaks perioodiks, kui tegemist on õpetaja, õppejõuna töötamisega, teadusliku tegevusega, tippspetsialistina või iduettevõttes töötamisega. Lühiajalise töötamise hooajatööks saab registreerida kuni 270 päevaks aasta jooksul. Näiteks hooajatööks peab välismaalase alaline või peamine elukoht olema kolmandas riigis ning isik viibima või saabuma Eestisse viisa või viisavabaduse alusel.
Antud numbrite puhul tuleb tähele panna, et viidatud on registreerimiste arvule. Ehk see ei tähenda, et siia kindlasti ligi 29 000 ukrainlast tööle tuli. Osa neist on selle perioodi jooksul siin leiba teenimas käinud ilmselt mitu korda.
