OECD statistika järgi on kõige paremini töö ja eraelu tasakaal paigas sakslastel, kes veedavad iga-aastaselt tööl vaid 1356 tundi inimese kohta. Neile järgnevad 1408 töötunniga aastas taanlased, 1419 töötunniga norrakad, 1433 töötunniga hollandlased ja 1474 töötunniga rootslased.

Eestlased töötavad küll sakslastest umbes 400 tundi aastas rohkem, kuid see-eest veedame tööl rohkem tunde, kui näiteks meie põhjanaabrid soomlased, kelle aastane töötundide arv on 1556. Ka leedukad ja lätlased teevad vähem tööd kui meie, nende aastane töötundide arv on vastavalt 1616 ja 1699 tundi.

Samas on eestlaste aastane töötundide arv, 1748 väga lähedal OECD riikide keskmisele, mis on 1746 töötundi aastas. Meiega sama töökad on näiteks iirlased, itaallased, ungarlased, tšehhid, ameeriklased ja uus-meremaalased, kellega meil on paarikümne tunnine vahe.

Siiski peavad meist rohkem tunde tööl rassima näiteks poolakad, kelle aastane töötundide arv on 1792, aga ka islandlased oma 1858 töötunniga aastas ja kreeklased 1956 töötunniga. Meist oluliselt rohkem veedavad tööl venelased, kelle aastane töötundide arv on 1980, lõuna-korealased – kus aastane töötundide arv inimese kohta on 2024 – ja kostariikalased, kes töötavad 2121 töötundi aastas.

Kõige enam peavad aga tööd tegema mehhiklased, kelle aastane töötundide arv inimese kohta on 2258 töötundi. See on üle 500 töötunni enam kui meil.