Kaubad olid selle aasta novembris mullusega võrreldes 2,5% ja teenused 5,0% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta novembriga võrreldes tõusnud 7,5% ja mittereguleeritavad hinnad 2,2%.

Möödunud aasta novembriga võrreldes mõjutasid nüüd tarbijahinnaindeksit enim elekter, soojusenergia ja küte, mis andsid kogutõusust ligi kolmandiku. Eelmise aasta novembriga võrreldes on kodudesse jõudnud elekter kallinenud 16,9%, tahkekütused 23,3%, soojusenergia 5,7% ja gaas 8,8%.

Üle kuuendiku kogutõusust andsid 8,1% kallinenud bensiin ning 10,2% kallinenud diislikütus. Toit ja mittealkohoolsed joogid andsid kogutõusust üheksandiku. Toidukaupadest on mulluse novembriga võrreldes enim kallinenud värske köögivili (19%), kaasaostetav valmistoit (13%) ja kartul (11%) ning odavnenud suhkur (20%), värske kala (14%) ja või (11%).

Oktoobriga võrreldes oli novembris tarbijahinnaindeksi põhiliseks mõjutajaks transport. Novembriks ostetud lennukipiletid olid 37% odavamad kui oktoobriks ostetud piletid, bensiin odavnes kuuga 2,8% ja diislikütus 1,6%. Suuremat mõju kuumuutusele avaldasid veel kodudesse jõudnud elektri 4,2% ning soojusenergia 2,3% kallinemine.

Eesti Pank: hinnakasvu haripunkt on läbi

Kuigi hinnatõus on jätkuvalt kiire, leiab Eesti Pank, et haripunkt on siiski läbitud. "Hinnakasvu 4,4%ni ulatuv haripunkt jäi oktoobrisse ja üle mitme kuu näitas inflatsioonitempo taas raugemismärke," lausus Eesti Panga ökonomist Sulev Pert. Ta märkis, et inflatsioonimäär alanes peamiselt toornafta odavnemise tõttu maailmaturul, mistõttu vähenes mootorikütuste hinnakasv kuuga 20%-lt 9%ni.

"Toidukaupade hinnad pole aastaga palju kallinenud ja varasemate hinnatõusude mõju on järk-järgult vaibunud," lisas Pert. Ta märkis, et kuigi põua tõttu on tänavu põllumajandussaak kogu Euroopas viletsam, siis vähemalt praegused andmed viitavad võimalusele, et edasine hinnatõus on lauge. Toidutoormete hinnad maailmaturul on ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel 2018. aasta teise poole jooksul järjepidevalt langenud.

"Euroala inflatsioon püsib Eesti näitajast aeglasem ja novembris aeglustus see 2%ni," sõnas ökonomist. Ta lisas, et selle aasta jooksul on Eesti hinnakasv ületanud euroala oma keskmiselt 1,7 protsendipunkti võrra. "Eesti kiirema hinnakasvu peapõhjuseks on aktsiisitõusud, mille panus ulatub 0,6 protsendipunktini. Ka teenuste hinnad on Eesti hoogsama palgakasvu tulemusel kasvanud siin märksa kiiremini," lausus Pert.

Ühtlasi märkis ta, et kuigi selle aasta keskmine hinnakasv ületab 3%, jääb see järgmisel aastal alla selle. Seda, et järgmine aasta inflatsioon aeglustub, leiab ka Swedbank oma kommentaaris. "Järgmisel aastal aeglustub inflatsioon aga 2,8 protsendini, kuna energia hinnatõus peatub ja alkoholi aktsiisitõus jääb ära," sõnas panga vanemökonomist Liis Elmik.

Viimase poole aasta madalaim näitaja

Ka rahandusministeerium on seda meelt, et hindade tõus on pidurdunud. "Novembris aeglustus inflatsioon viimase poole aasta madalaima tasemeni välistegurite panuse vähenemise ning oktoobrikuise lennupiletite ajutise kallinemise taandumise tõttu," lausus ministeeriumi analüütik Kristjan Pungas.

Küll aga märkis ta, et sellele vaatamata on energiahindade tõus jätkuvalt kiire, ulatudes novembris 11,3 protsendini. "Kütuse hinnatõusu pidurdumist tasakaalustas osaliselt elektri ja kaugkütte kallinemine. Kaugkütte hindadesse kanduvad maailmaturul toimunud vedelkütuste hinnaarengud viitajaga," lausus ministeeriumi analüütik.

Ühtlasi on viimastel aastatel soojuse tootmisel suurendatud soodsamate puitkütuste osakaalu, mistõttu pole kõrgemad maailmaturu hinnad siinseid kaugkütte hindu niivõrd mõjutanud.