Iga viies eestimaalane aga ei saa kulunud mööblit välja vahetada. Just seda peegeldavad eestimaalaste ilmajäetuse näitajad.

Ilmajäetuse metoodika on muutunud
Varem hinnati inimeste materiaalset ilmjäetust, materiaalse ilmajäetuse määrnäitas inimeste osatähtsust, kes ei saanud vähemalt kolme komponenti üheksast (üüri ja kommunaalmaksete tasumine, kodu piisavalt soojana hoidmist, ettenägematuid kulutusi, üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, nädalast puhkust kodust eemal, autot, pesumasinat, värvitelerit või telefoni). Kui inimene ei saanud endal lubada neist nelja komponenti, siis oli ta sügavas ilmajäetuses.

Statistikaameti analüütik Anu Õmblus selgitas, et need ei peegeldanud enam reaalset olukorda, sest näiteks ei olnud enam inimesi, kes ei saa endale telefoni või televiisorit lubada.
Nii võeti üle-Euroopaliselt kasutusele uus mõiste ilmajäetus. Kokku on hinnatavaid komponente 13 ning ilmajäetuse määr näitab nende inimeste osatähtsust, kes ei saa endale lubada neist vähemalt viit.

Need komponendid on:

  1. üüri- ja kommunaalkulude tasumine
  2. kodu piisavalt soojana hoidmine
  3. ettenägematute kulutuste katmine
  4. üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömine
  5. nädalane puhkus kodust eemal
  6. auto
  7. kulunud või kahjustatud mööbli väljavahetamine
  8. kulunud riiete asendamine uutega
  9. vähemalt kaks paari heas seisukorras ja meie kliimas sobilikke välisjalanõusid
  10. kas või väikese summa kulutamine enda peale igal nädalal
  11. regulaarselt mõnes tasulises vaba aja tegevuses osalemine
  12. vähemalt kord kuus sõprade või sugulastega kokku saamine, et koos süüa-juua
  13. vajadusel isiklikul otstarbel koduse interneti kasutamine

Neid eestimaalasi, kes ei saa endale loetult vähemalt viit komponenti lubada, on 7,6%. Kõige suurem on see näitaja 65-aastaste ja vanemate seas, kus näitaja on 10,4% ehk iga 10 penisoniealine inimene on ilmajäetud. Anu Õmbluse sõnul teab heameelt, et laste ilmajäetuse määr on suhteliselt väike.

Allikas: statistikaamet

Kõige suurem osa inimestest tunnistab,et ei saa endale lubada ettenägematuid kulutusi: seda tunnistanud inimeste osakaal on 31,3%. Kord aastas nädalase puhkuse veetmist kodust eemal ei saa endale lubada 24,5% inimestest ning kulunud mööblit ei saa välja vahetada 20,3% inimestest.

Õmblus märkis, et ettenägematute kulutustes osa on ilmjäetuses olnud enam-vähem sama suur kogu aeg.

Allikas: statistikaamet