GRAAFIK | Kas börsidel suurele kukkumisele järgnenud tõus on surnud kassi põrge?

Pärast nädala alguse suurt langust on maailma börsid täna veidi positiivsema noodiga alustanud, kuid kuna maailmamajandus on heas seisus, siis usuvad analüütikud, et keskpangad tõstavad intressimäärasid oodatust kiiremini .

Jaapanis kerkis Topix indeks täna hommikul 3,1%. Eile oli indeks langenud 4,4%. Nikkei kerkis pärast 4,7% langust täna 3,2%. Hong-Kongi Hang Seng aga kosus täna 2,5%.

Ka USA börsiindeksid lõpetasid eilse päeva positiivsel poolel. Dow Jonesi tööstuskeskmine kerkis 567 punkti ehk 2,3% 24 913 punkti tasemele. Päev varem tegi indeks läbi ajaloo suurima päevasisese punktilise kukkumise.
S&P 500 kerkis 1,7% 2695 punktini. See oli indeksile parim päev pärast Donal Trumpi presidendiks saamist.

USA Wall Street elas esmaspäeval läbi suurima protsentuaalse kukkumise alates 2011. aasta augustist, sest investorid kardavad, et odava raha aeg jõuab uue inflatsioonisurve valguses lõpule.

Nii kaotas S&P500 oma väärtusest esmaspäeval päeva lõpuks 4,1% ning sulgus 2448,94 punktil. Indeksi koosseisu kuuluvatest aktsiatest jäid päeva lõpuks plusspoolele vaid kaks. Maailma tuntuim aktsiaindeks Dow Jones tööstuskeskmine lõpetas päeva 4,6% languses ehk 1175 punkti võrra madalamal- see on indeksi suurim punktiline kukkumine.

Deutsche Banki peaanalüütik Torsten Stok lausus Briti majanduslehele Financial Times, et turud on jõudnud järeldusele, et USA majandus on ülekuumenemise äärel ning seetõttu on inflatsiooniriskid kõrgemad kui majanduslanguse riskid. „Kõrgem inflatsioon tähendab kõrgemaid lühi- ja pikaajalisi intressimäärasid. Riskivarad on kõrgemate intressimäärade suhtes haavatavamad kui varem ning raha viiakse sealt jõnksutades riskivabadesse varadesse,“ rääkis ta.

Financial Times kirjutab, et suuremas osas arenenud majandusega riikides majandus kasvab ning palgad tõusevad mistõttu on arvata , et nii USA keskpank Föderaalreserv kui Euroopa Keskpank võivad hakata rahapoliitikat karmistama kiiremini kui eelmise aasta lõpus arvati.

„Meil on olnud odav raha käes üsna pikka aega ehk keskpangad on tegelenud nagu arstid majanduse elus hoidmisega,“ kirjeldas Oppenheimer fondide investeerimisstrateeg Brian Levitt. „ Arvestades aga seda, kus me praegu majandusstsüklis oleme ning praegust tugevat kasvu, siis ei maailmamajandusel enam elustamise tuge vaja,“ lisas ta.