GRAAFIK | Kas Eesti pensionärid on tõesti ühed maailma vaesemad?

 (295)
Pensionär.
Pensionär.Foto: Anni Õnneleid

OECD riikides elab 13% üle 65-aastastest inimestest suhtelises vaesuses. Eestis on see number aga oluliselt suurem- 35%, selgub OECD ülevaatest.

Taanis on suhtelises vaesuses elavaid eakaid vaid 3%, Soomes 6%, Rootsis 11% . Meie lõunanaabrid Lätis ja Leedus on meist samuti paremate näitajatega: Leedus elab suhtelises vaesuses 25,1% üle 56-aastastest ning Lätis 32,7%..

Kui nimekirja laiendada ning lisada siia ka Venemaa ja India, siis paistame veelgi kehvemas valguses.
Mida nendest numbritest järeldada? Kas meie pensionär elab tõesti kehvemini kui Venemaal ja Indias? Päris nii see ei ole, võti peitub siin suhtelise vaesuse mõistes.

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja tõdeb, et ka Eesti pensionid on Euroopa võrdluses keskmise sissetulekuga võrreldes väikesed. Oja selgitab, et suhteline vaesus näitab kaudselt seda, kui suur osa elanikkonnast ei saa enesele rahaliselt lubada n-ö keskmist elustiili.

Suhtelise vaesuse arvutamisel võetakse arvesse ka seda, kas inimene elab üksi või suuremas leibkonnas. Mitmekesi elades tekib teatav mastaabisääst. "Eriti suur risk suhtelisse vaesusesse sattuda on seetõttu üksikutel pensionäridel, kes ei tööta. Kuna naiste eluiga on pikem, siis on naistel suurem risk sattuda vanas eas suhtelisse vaesusesse," tõdeb Oja.

Seotud lood:

Pelgalt suhtelise vaesuse põhjal ei saa aga öelda, kas Eesti pensionärid elavad paremini või kehvemini kui mõne teise riigi pensionärid, kinnitab Oja. "Suhteline vaesus võrdleb ikkagi sissetulekut kohaliku keskmisega. Näiteks Venemaal võib küll olla pensionäride suhteline vaesus madalam kui meil, aga sealne keskmine elatustase on omakorda palju väiksem. Eesti nominaalne SKP elaniku kohta on IMFi andmetel ligikaudu kaks korda kõrgem kui Venemaal," märgib Oja.

Lisaks suhtelisele vaesusele võrreldakse riikide lõikes Oja sõnul ka materiaalse ilmajäetuse määra. See leitakse nii, et küsitakse inimeselt, milliseid tänapäevasele elustandardile vastavaid kaupu ja teenuseid ta endale lubada saab. Näiteks, kas kodu on soe, kas teler ning telefon on jne. Selle näitaja alusel on materiaalses ilmajäetuses elavate Eesti vanemaealiste osakaal Oja sõnul sarnane nagu Euroopa Liidus keskmiselt, aga oluliselt madalam kui Lätis ja Leedus.