GRAAFIK | Koda tunnistas eksimust, ent möönab - alla keskmise palga teenijate hulk on Eestis endiselt ülisuur

Kaubanduskoda tunnistas ministeeriumile saadetud pöördumises numbritega eksimist, aga jääb endiselt oma varasema seisukoha juurde, et keskmise palga nõude kehtestamine Eestis kõrghariduse omandanud välismaalastele on liiga range.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus 14. jaanuaril siseministeeriumi poole seoses välismaalaste seadusemuudatuse eelnõuga. Pöördumises väitis koda, et 2018. aastal sai Eestis töötavatest inimestest alla keskmise palga ca 80% inimestest. Nimetatud 80% hulka kuulusid aga mitte ainult töötajad, vaid ka teised sissetulekut teenivad inimesed. Kaubanduskoja tähelepanu eksitavale infole juhtis Ärileht.

Nüüd saatis koda siseministeeriumile paranduse ja esitas uued 2018. aasta töötavatel inimestel põhinevad andmed.

Nendest selgub, et alla keskmise palga saajate arv on ikkagi Eestis märkimisväärne.

Maksu- ja tolliameti andmete põhjal sai 2018. aastal ca 426 000 töötajat ehk 66% töötajatest alla keskmise palga töötasu. Tallinnas ja Harjumaal oli see näitaja 59 protsenti ning ülejäänud Eestis 71%. Tegu on isikute reaalselt saadud palgatuluga, mitte täistööajale taandatud palgaga.

Madalama kui keskmise palga saajad, ülevaade maakonniti (%)

Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts sõnas siseministeeriumile saadetavat parandust kommenteerides, et koda peab väga oluliseks, et koja poolt esitatavad andmed vastavad tegelikkusele ning ei ole moonutatud. „Koda on alati olnud avalikule sektorile konstruktiivseks partneriks ning on äärmiselt tähtis, et meie esitatavad seisukohad oleksid korrektselt argumenteeritud ning võimalike eksimuste korral parandame need koheselt," ning lisas, et koja eesmärgiks ei ole vahendeid valimata saavutada soovitud poliitikamuudatused, vaid koostöös luua parimad võimalused Eesti majanduse, ettevõtluskeskkonna ja ühiskonna arenguks.

Koda seisukohta ei muutnud

"Jääme endiselt oma varasema seisukoha juurde, et keskmise palga nõude kehtestamine Eestis kõrghariduse omandanud välismaalastele on liiga range. Sellele viitavad ka maksu- ja tolliameti andmed, mille kohaselt saab suurem osa Eesti tööajatest palka alla Eesti keskmise palga. Näiteks kümnes maakonnas teenib vähemalt 70% töötajatest väiksemat palka kui Eesti keskmine. Leiame jätkuvalt, et liiga range palganõue võib saada takistuseks, et Eestis kõrghariduse omandanud välismaalane jääks Eesti tööturule pärast õpingute lõppu.

Kuigi mõistame, et kõrgharidusega töötaja palgatase võiks olla ideaalis Eesti keskmisest kõrgem, ja seda eriti pärast piisava töökogemuse omandamist, ei ole see siiski värskelt kõrghariduse omandanutel ja ilma sügavama töökogemuseta töötajate puhul reaalne," rääkis Palts.