GRAAFIK: kui Eestis oleks automaks, siis maksaksid S-klassi Mercedeste omanikud aastas üle nelja miljoni euro

 (183)
Mercedes-Benz S klass
Mercedes-Benz S klassFoto: Tanel Meos

Majandushuvilised on kaua imestanud, et miks Soome majandus kiratseb. Hädade põhjuseks on pakutud on nii jäika vahetuskurssi kui tegemata "struktuurseid reforme", mida iganes see eufemism ka ei tähendaks.

Väga tõenäolise põhjuse paljastas aga tänuväärselt hiljutine Helsingin Sanomat, mis uuris, kuidas on Soomes viimasel ajal lood ilusate autode hankimisega. Iga eestlane ju teab, et kiire ja ilusa auto kättesaadavus on dünaamilise majanduse kriitiline edutegur.

Soome tolliamet selgitas päevalehe palvel, et eelmise aasta algusest alates on Soomes ostetud kalleim auto Aston Martin Vanquish Volante, mille eest pidi omanik tasuma riigile automaksu üle 220 000 euro (riik hindas auto väärtuseks 477 000 eurot).

Seda maksu on tubli kümme korda rohkem, kui maksab keskmine pereauto, tõdeb päevaleht. Päris karm karistus ja ilmne ettevõtluse pidur, kuna see õnnetu auto polnud isegi mitte päris uus.

Ühtlasi tuuakse ära veel mõne mudeli müügitulemused perioodil 1.2015–9.2016, mis annab võimaluse teha veidi rahvusvahelist võrdlust. Selleks on sobilik kasutada meie tänavapildist kõigile hästi tuttavat Mercedes-Benz S-klassi. Ja nagu graafikult ja tabelist näha, ei ole Eestil selles võrdluses midagi häbeneda. Eesti andmed pärinevad Maanteeameti sõidukite statistikast.

Seotud lood:

Soome riik kasseerib paremate S-klassi mudelite eest ostuhetkel Helsingin Sanomate andmetel automaksu 140 000 eurot. Kui võtta keskmiseks automaksuks selle klassi masina eest 100 000 eurot, siis oleks teoreetiline laekumine meie S-klassi autobaasilt selle aja eest umbes seitse miljonit eurot, mis ühe aasta peale taandatuna teeks 4,2 miljonit.

Eeldades küll mõningast käitumise muutust võiks märkimisväärne osa sellest ikkagi laekuda, sest armastust ilusate autode vastu ei ole lihtne tappa. Kas see laekuv lisaraha riigituludesse kaaluks aga üles automaksu ettevõtlust pidurdava mõju ja Eesti võimaliku languse ettevõtlusvabaduse edetabelites, vajab täiendavat uuringut.