GRAAFIK | Kui palju on keskmine palk kümne aasta jooksul kasvanud?

 (167)
Eksperdid: oodata on palgakasvu aeglustumist
GRAAFIK | Kui palju on keskmine palk kümne aasta jooksul kasvanud?
Foto: Ester Vaitmaa

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutopalk selle aasta teises kvartalis 1419 eurot, olles aastaga kasvanud 7,4%. Ökonomistide hinnangul on lähiaastatel oodata palgakasvu aeglustumist.

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar märkis, et võrreldes 2018. aastaga on palkade kasvutempo veidi aeglasem. Palgakasvu veduriks on jätkuvalt avalik sektor. Ettevaates toob eksporditurgude jahenemine siiski kaasa palgakasvu edasise pidurdumise.

„Juba mõnda aega toetab keskmise palga kasvu kiire palgatõus avalikus sektoris. Ka teises kvartalis suurenesid palgad nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste haldusalas hoogsamalt kui erasektoris. Palgad suurenesid jõudsalt nii avaliku halduse, hariduse kui ka tervishoiu tegevusalal," kommenteeris Soosaar. „Avalikus sektoris on enamasti väga oluline hea eesti keele oskus ning seetõttu tuleb tööandjatel uusi töötajaid leida kohaliku tööjõu seast. Seetõttu suurendab kohaliku tööjõu puudus avaliku sektori töötajate jõudu palgaläbirääkimistel rohkem kui mitmel teisel erasektori tegevusalal, kus tööandjatel on võimalus värvata tööjõudu ka välismaalt."

Seotud lood:

Ettevaates mõjutab Eesti ettevõtete käekäiku majanduse jahenemine peamistel eksporditurgudel. „Konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuring näitab, et ettevõtete tulevikuootused hõive edasise arengu suhtes on muutunud pessimistlikumaks, ehituses ja töötlevas tööstuses on mõnevõrra vähem neid ettevõtteid, kes tajuvad tööjõudu peamise tootmise laiendamise piiranguna. Need tegurid vähendavad edaspidi survet palkasid tõsta ning aeglustavad seega palgakasvu," lisas Eesti Panga ökonomist.

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik märkis, et tööjõupuudus tähendab kiire palgakasvu jätkumist, kuid järgmisel aastal peaks palgakasv ka tema hinnangul rahunema, kuna majanduskasv aeglustub ning nõudlus täiendava tööjõu järele eelkõige eksportivates harudes väheneb.

Keskmise brutokuupalga kasv küündib sel aastal Swedbanki hinnangul 8 protsendini.

„Uued kaubanduspiirangud ja Brexit suurendavad ebakindlust ja vähendavad maailmamajanduse kasvu väljavaateid. Keskmise brutopalga kasv peaks järgmisel aastal ulatuma 6,5 protsendini ja ülejärgmisel aastal 5,5 protsendini," ütles Elmik. „Kuna käibe kasv aeglustub järgmisel aastal ilmselt palgakasvust kiiremini, läheb ettevõtjatel elu keerulisemaks."

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste hinnangul võib majanduskasvu aeglustumisel oodata ka palgakasvu pidurdumist, kuid madala tööpuuduse ning püsiva tööjõupuuduse tingimustes võib arvata, et palgasurve tõenäoliselt ei leevene.

Kõrgeim brutokuupalk riigiasutustes ja -firmades

Aprillis oli keskmine brutokuupalk 1411 eurot, mais 1400 eurot ja juunis 1445 eurot. Esimese kvartaliga võrreldes suurenes brutokuupalk 5,9% võrra. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 0,5 protsendipunkti võrra aeglasem kui eelmises kvartalis.

Reaalpalga kasv oli 4,4% ja see tõusis võrreldes 2018. aasta II kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalga puhul on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju.

Keskmine brutokuupalk oli tegevusalade lõikes kõrgeim info ja side tegevusalal (2390 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2296 eurot) ning energeetikas (1913 eurot). Võrreldes 2018. aasta II kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk just muudes teenindavates tegevustes, kus see on seni olnud üks madalamaid (organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus, iluteenindus). Brutokuupalk langes aga kahel tegevusalal - põllumajanduses ja kinnisvaraalases tegevuses.

Loe veel

Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1817 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1685 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli kiireim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (11,2%) ning kõige aeglasem välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (5%).