Turismi valdkonna näitajate mõõtmine on aga tunduvalt keerulisem kui majutatute ja nende ööbimiste kokku lugemine. Eestit väisavad välisturistid, samuti reisivad kodumaal ringi siseturistid. Lisaks tarbivad ka välismaale reisivad eestimaalased turistidena erinevaid tooteid ja teenuseid (ka kodumaal).

Seda, kui suur on turismi osatähtsus ühes või teises tegevusalas, hindab statistikaamet turismi satelliitarvepidamisega. Sellekohaselt on tegevusalad jagatud kolme rühma: turismile omased, turismiga seotud ja muud majandusharud.

Värskeimad turismi satelliitarvepidamise andmed on 2015. aasta kohta. Turismi osatähtsus erines siis majandusharude lõikes väga palju, ulatudes vähem kui protsendist turismiga seotud majandusharudes ja transpordi abitegevustes enam kui 90%-ni reisibüroode ning reisikorraldajate ja õhutranspordi puhul.

Olukord turismimaastikul on küll aja jooksul ja just viimase kolmveerand aastaga muutunud, aga eelnev annab siiski hinnangulise pildi erinevate sektorite tähtsusest. Sellest tulenevalt kombineerisime turismi satelliitarvepidamise lähenemise võimalikult kiirelt tekkivate andmetega. Viimaste seas on parimaks allikaks ettevõtete maksudeklaratsioonide ja töötamise registri andmed.

Kõige keerulisemas seisus on reisbürood ja reisikorraldajad

Väärtusloome muutust näitab deklareeritud käibe võrdlus eelmise aasta sama perioodiga. Kui võrrelda turismile omaste, turismiga seotud ja muude majandusharude käivet alates selle aasta märtsist eelmise aasta sama kuuga, selgub, et muster on pea igas harus sarnane. Käesoleva aasta aprillis ja mais toimus suur langus ning pärast seda taastumine.

Seevastu taastumine oli aga erinev – osa majandusharusid taastusid paremini, aga teiste puhul alanes kaotusprotsent üksnes vähesel määral ja jäi järgnevatel kuudel püsima. Viimaste seas on näiteks reisibürood ja reisikorraldajad, kes kaotasid kevadel suhtelises mõttes kõige enam ning nende puhul otsesest taastumisest rääkida ei saa. Turismile omastest harudest on parimas seisus näiteks kinnisvara üürileandjad.

Kogu majandusharus loodav väärtus ei ole otseselt turismile omistatav. Selleks, et hinnata otseselt turismisektori kaotust, on erinevate majandusharude väärtused läbi korrutatud turismi hinnangulise osatähtsusega neis. Suurim rahaline kaotus oli transpordisektoris.

Olulise negatiivse panuse andsid ka majutus- ja toitlustusettevõtted, eriti kevadel ja suvel. Suve teisest poolest on kaotus olnud väiksem, aga püsiv. Sarnases suurusjärgus kaotus on olnud ka reisibüroode ja reisikorraldajate tegevuses, kuid nende puhul ei ole see vähenenud.

Kui käibe võrdlus eelmise aastaga näitas kõige suuremat kaotust kevadkuudel, siis töösuhete puhul saabus madalseis mitmel tegevusalal suvel ja mõne tegevusala puhul on see alles ees. Viimaste seas on kindlasti reisibürood ja reisikorraldajad, aga ka majutusettevõtted ning raudtee-, vee- ja õhutranspordiettevõtted.

Otseselt turismile omistatavaid töösuhteid on enim kadunud majutus- ja toitlustusettevõtetest. Esimeste puhul oli novembri lõpus 2100 ja teiste puhul 1700 töösuhet vähem kui aasta tagasi samal ajal.

Arvestava negatiivse panuse annavad ka reisibürood ja reisikorraldajad, teiste tegevusalade puhul jääb turismile omistatavate töösuhete kadu pigem madalaks. Töösuhete arvu poolest on samuti kõige paremini vastu pidanud kinnisvara üürileandjad, kes jõudsid eelmise aastaga samale tasemele.

Selge on see, et kriis jätkub ning kadunud käibest ja töösuhetest saab rääkida ka edaspidi. Detsembris saabunud piirangud ei ole veel blogis analüüsitud statistikasse jõudnud. Isegi kui varem või hiljem terendab silmapiiril olukorra paranemine, jätkuvad turismisektoris muutused.

Missugune on ja saab olema koroonakriisi mõju turismisektorile täpsemalt, millised on võimalikud arengustsenaariumid ning lahendused sektori kriisi mõjude leevendamiseks, selgub uuringu lõplikul valmimisel 2021. aasta esimestel kuudel.

Kokkuvõte valmis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringu „COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele“ raames, mida rahastatakse Eesti Teadusagentuuri ja MKMi eelarvest. Uuringut viib läbi Tartu ülikool koostöös statistikaametiga majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel.