GRAAFIK | Miks on nii, et väga paljudel on pensionisambasse kogunenud väga vähe raha?

 (211)

Teise pensionisambasse kogunenud raha jaotus võib olla šokeeriv. Väga paljudel on seal vähe raha ja selle põhjuseid on palju. Vaata graafikult, kuidas jaotuvad 700 000 eestlase pensionisäästud ning millistesse fondidesse on kogu 4,1 miljardit eurot paigutatud!

Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid on varasemalt selgitanud, mis on sellise pildi põhjustajaks:

1) 1942-1955 on pensionieas inimesed, kes on raha juba osaliselt või täielikult välja võtnud. Juhul kui raha on kantud kindlustusseltsi (umbes 6000 inimest), siis nende kontojääk on tabelis 0, sest nende summad ei kajastu pensioniregistris. Kui väljamaksed on toimunud pensionifondist, siis on lihtsalt kontojäägid väljamakstud summade võrra väiksemad.

2) Teise samba pensioniõigused on tegelikult peegelpilt ka esimese samba pensioniõigustest. See tähendab, et kui inimesed ei tööta, saavad ümbrikupalka või on madala palgaga, siis paratamatult ei teki ka pensioniõiguseid. Näiteks kui vaadata esimese samba kindlustusosakute (palgast sõltuv koefitsient) statistikat alates 2000. aastast, siis 38 protsenti 22-62 aasta vanuses inimestest oli keskmine aastane koefitsient alla 0,1. Märkuseks, et kui töötada kogu aeg keskmise palgaga, siis on koefitsient üks. 77 protsendil töötajatest oli koefitsient alla ühe.

3) Välismaal töötamine ja välismaalaste töötamine Eestis mõjutab samuti siinseid esimese ja teise samba pensioniõiguseid (kogutud summasid). Paljud on liitunud teise sambaga ja siis läinud mujale tööle, mistõttu on kontojäägid väikesed. Samuti on palju välismaalasi töötanud Eestis lühikest aega ja teinud sissemakseid teise sambasse, kuid siis lahkunud.

Seotud lood:

4) Kogumisperioodid on olnud lühikesed. Süsteem loodi 2002, kuid reaalselt hakkas umbes 200 000 inimest sissemakseid tegema alles 2003. aastal. Ülejäänud 500 000 inimest on liitunud hiljem, seega on keskmised kogumisperioodid lühemad kui maksimaalne 16 aastat. Noorte puhul tuleb arvestada, et kuigi paljud on liitunud noorelt, siis paljud õppisid edasi või töötasid esialgu väiksema palgaga, mistõttu ei saagi olla palju kogunenud. Keskmine normaalne kogumisperiood on 40 aastat, ehk alles minimaalselt 25 aasta pärast tekivad inimesed, kes on saanud kogu kasu.

5) Aastatel 2009 suvest kuni 2011 olid II samba maksed osaliselt peatatud, ainult umbes kolmandik inimestest soovis makseid jätkata 2010-2011. Seega oli paljudel inimestel umbes 2,5 aastane auk kogumisperioodis.