GRAAFIK | Millised muutused toimuvad Eesti tööturul järgmise 8 aasta jooksul? Kus töökohtade arv oluliselt väheneb, kus kasvab?

 (10)
Kuigi järgmise 8 aasta jooksul väheneb eriarstide arv, tuleb oluliselt juurde meditsiiniõdesid.
Kuigi järgmise 8 aasta jooksul väheneb eriarstide arv, tuleb oluliselt juurde meditsiiniõdesid.Foto: Tiit Blaat

Mullu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt avaldatud Eesti tööturu muutuste prognoosist aastani 2026 selgus, et järgmise kaheksa aasta jooksul kasv tööturul hõivatute arv kuni 655 000 inimeseni. Majandusstruktuurist tulenevad muutused kujundav ümber senist töötajate arvu paljudel ametikohtadel.

„Hõive jätkuvat vähenemist on oodata põllumajanduses, rõiva-, tekstiili ja nahatööstuses. Töökohtade kokkutõmbamist eeldatakse avalikus sektoris, samuti seoses õpilaste arvu vähenemisega ka hariduses,” seisab prognoosis.

Kiireima kasvuga tegevusala on aga programmeerimine, jätkuvat hõive suurenemist oodatakse kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses. Seoses elanikkonna vananemisega eeldatakse suuremat panustamist tervishoiule ning sotsiaalteenustele.

Peamiste ametialade lõikes kaob järgmise 8 aasta jooksul suur hulk töökohti raamatupidamisspetsialistide, poemüüjate ja kassapidajate, õmblejate, sekretäride, andmesisestajate ja loomakasvatajate hulgas. Enim tuleb juurde aga tarkvaraarendajaid, rakenduste programmeerijaid, erinevate tegevusalade juhte, õenduse ja sotsiaaltöö keskastme spetsialiste.

Prognoosi järgi kasvab tööturul hõivatute arv 2026. aastaks 7000 võrra, kui töötab umbes 655 000 inimest.

Kasvab spetsialistide arv, teiste ametialagruppide osatähtsus väheneb või püsib stabiilsena (juhid). „Taoline pilt kirjeldab peaaegu kõiki majandusharusid, nõudmised töötajate oskustele muutuvad igal pool. Tööjõupuudus ning palgakasv sunnib tööjõu kasutamist ümber vaatama, tööjõud võib mõnes töölõigus või valdkonnas osutuda tulevikus liiga kalliks,” ütlevad prognoosi autorid.

Seotud lood:

Suurema tööjõuvajadusega on eelkõige suurema hõivega ametialad: erinevate tegevusalade juhid, mootorsõidukite juhid, loodus- ja tehnikateaduste spetsialistid, äri- ja haldusala spetsialistid, tervishoiu spetsialistid, pedagoogika tippspetsialistid, ehitustöölised. Kiirest kasvust tulenevalt on suur vajadus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia töötajate järele.

Prognoosis märgitakse ka, et kuigi prognoositud hõive saavutamiseks vajalik tööhõive määr 15–74-aastaste seas on sarnane juba tänasele tasemele, siis tegelikkuses tähendaks see ikkagi vanusegruppide lõikes veelgi kõrgemate hõivemäärade saavutamise vajadust, kuna vanusestruktuur muutub.

Lähiaastatel väheneb tööturule sisenevate noorte arv, mõningast kasvu võiks oodata rahvastikuprognoosi kohaselt taas alates järgmisest kümnendist.

Prognoosiperioodil ehk kümne aasta jooksul kokku on tööturule sisenevate inimeste (noorte) arv umbes 10 000 võrra väiksem kui tööturult väljuvate inimeste arv, mis on eelmise prognoosiga võrreldes suurenenud nii tööturult väljaliikumise kasvu kui ka uute tööturule sisenejate arvu vähenemise tõttu.

Prognoosi käigus vaadati pikaajalisemaid suundumusi nö normaalsetes majandusoludes, hõive kõikumisi ajas ei vaadeldud. Samuti hinnati prognoosi koostamisel, kui paljud kutse- ja kõrghariduse lõpetajaid võiks liikuda konkreetsetele ametialadele ning kas neid on tööjõuvajaduse katmiseks piisavalt.

Prognoosi koostamisel kasutati minevikutrende, teiste (arenenud) riikide võrdlusandmeid,arengukavasid, sektori ja teiste riikide majandusandmeid, sektoriuuringuid, eksperthinnanguid jmt infot, mis analüütikute hinnangul võib olla abiks hõive prognoosimisel.

Prognoosi aluseks olid peamiselt Eesti tööjõu-uuringu (ETU) andmed ning 2011. aasta rahvaloenduse tulemused. Hõivatute arv sisaldas ka välismaal töötavaid inimesi.