Nafta hind on kolme kuuga kukkunud 15%, mis paljude suurte naftariikide eelarvele sugugi hästi ei mõju. Seda juhul, kui tendents jätkub.

Pakkumise suurenemine ning nõudluse vähenemine Hiinas ja Euroopas on toonud toornafta hinna 85 dollari peale ühe barreli eest. Üks „kurja juur" on USA, kus toodetakse 65% enam toornaftat kui viie aasta eest. See on oluliselt vähendanud USA vajandust toornaftat riiki sisse osta (3,1 miljonit dollarit barrelit päevas vähem, kui aastal 2005, mil oli tippaeg). Hinnad on täna palju madalamad, kui mitmed naftariigid on oma eelarvetes ette näinud.

Kui hind jääb edasi madalaks - ja paljud analüütikud arvavad, et jääb - siis on selle mõju tuntav Moskvast Caracaseni ning Lagosest Teheranini.

Brenti naftabarreli hind on olnud aastast 2010 pidevalt 100 ja 120 dollari vahel. Seega pidev hind 80 dollari peal või alla selle hakkab erinevaid riike väga oluliselt ja erinevatest külgedest mõjutama.

Samas ei ole madal hind halb uudis kõigi jaoks. Näiteks India ei kannataks palju, sest tarbekaupade import on neil 52%, eksport aga vaid 9%. Seega, kui tarbekaupade hinnad langeks, lõikaks India sellest hoopis kasu.

Iraani lugu

Iraan oli veel 2010. aastal suuruselt 4. naftatootja OPECis. Täna on nad langenud 8. kohale. Suur mõju on olnud sanktsioonidel, mille kehtestasid Euroopa Liit ja USA. Põhjuseks Iraani tuumaprogramm.

„Iraan on olnud õnnega koos, et viimasel kaheksal aastal on nafta hind püsinud kõrgel. Nüüd on aga hinnad kukkunud. Kui siia lisada ka sanktsioonid, siis on olukord pehmelt öeldes väga keeruline," ütles Dubais asuva RAK Petroleumi üks juhte Amir Handjani.

Ta lisas, et on raske hinnata, mis saab siis, kui hind jätkab langustrendis, kuid kindlasti on sellel majandusele oluline mõju.

„Täna ei saa keegi tulevikku ennustada, aga 1998. aastal oli nafta hind 10 dollarit barreli kohta. Täna oleks jätkuv langus katastroofiline."

Analüütikute sõnul on tänases olukorras oluline see, mida otsustab OPEC. Iraani ametnikud soovivad , et kutsutaks kokku OPECi kriisinõukogu. Iraan süüdistab hindade languses Saudi Araabiat, et need on meelega hinda alla tõmmanud.

„Mõned suured OPECi liikmed peaksid oma nafta tootmist vähendama," ütles Iraani naftaminister Bijan Zanganeh. See oli otsene vihje Saudi Araabia suunas.

Graafikust on näha, millise nafta hinnaga on arvestanud erinevad riigid oma eelarvetes.