GRAAFIK | Müüginumbrite järgi on Eesti õlletarbimises Euroopas tagantpoolt seitsmes

 (193)
Täiendatud sotsiaalministeeriumi ja ATML-i kommentaaridega!
Alkoholi- ja karastusjookide müük
Alkoholi- ja karastusjookide müükFoto: Taavi Sepp

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) selle aasta alguses avaldatud raporti kohaselt juhib Eesti ülekaalukalt kange alkoholi tarbimise edetabelit Euroopas, samas kui lahjema alkoholi osas – mille aktsiise on viimastel aastatel enim tõstetud – olime juba 2010. aastal nimekirja tagumises pooles. Küll aga tuleb arvestada, et WHO arvutab eri riikide andmete võrreldavuse huvides jookide osakaalu müüginumbrite järgi. Kui turistide ostud maha arvestada, on Eestis kange alkoholi osakaal väiksem ja õllel suurem.

WHO raportis tehti 30 Euroopa riigi 2016. aasta andmetele tuginedes nii alkoholi tarbimise, selle kahjulike mõjude kui poliitikate lõikes iga riigi kohta põhjalik analüüs.

Lisaks 28 Euroopa Liidu liikmesriigile oli uuringusse kaasatud ka Norra ja Šveitsi. Raporti eesmärk on anda poliitikakujundajatele suuniseid rahvatervise- ja alkoholipoliitikate kujundamiseks.

Nende 30 riigi alkoholitarbimise numbritesse süüvides, kõrvutades 2016. aasta andmeid 2010. aasta omadega ning Eesti olukorda teiste uuringus osalenud riikidega jääb silma terve rida huvitavaid tähelepanekuid.

Eesti olnud väikseima õlletarbimise osakaaluga

Esmalt on näha, et kuni 2004. aastani jäi puhta alkoholi tarbimine liitrite poolest Eestis elaniku kohta allapoole Euroopa Liidu keskmist. Pärast 2004. aastat oleme teatavate tõusude ja mõõnadega olnud kogu aeg üle selle taseme, 2016. aastal küll nihkunud taas keskmisele lähemale.

Seotud lood:

Kuigi viimase nelja-viie aasta jooksul on Eestis kõige enam tõstetud lahja alkoholi ehk õlleaktsiisi, oleme juba 2010. aastast olnud vaadeldud 30 riigi seas pigem mõõduka õlletarbimisega ehk olnud nende seitsme riigi seas, kus õlle tarbimise protsent on olnud kõige madalam.

2010. aastal oli Eesti puhul vastav number 32,7% ja meist väiksema osakaaluga olid toona 32,60%-ga Slovakkia, 31,80%-ga Šveits, 27,50%-ga Portugal, 24,90%-ga Kreeka, 23,90%-ga Itaalia ja 17,70%-ga Prantsusmaa. Arvestada tuleb siis õlletarbimise osakaalu kogu riigis tarbitud alkoholi suhtes alates 15. eluaastast.

Toona olid kõige suurema õlletarbimisega riikide seas Tšehhi (53,70%), Poola (52,80%), Saksamaa (52,10%), Austria (50,40%), Hispaania (49,80%) ja Belgia (49,00%). Värskemate, 2016. aasta andmete järgi on Euroopa suurimate õlletarbijate esiotsas mõningad muudatused aset leidnud.

Liider on Poola (56,10%), talle järgnevad Rumeenia (55,60%), Hispaania (54,20%), Austria (53,50%), Tšehhi (53,30%) ja Saksamaa (52,60%). Eesti on jätkuvalt tagantpoolt 7. kohal oma 32,7%-ga. Muidugi ei ole pilt nii rõõmustav kange alkoholi tarbimise osakaalu osas. Seal oli Eesti ülekaalukas liider nii 2010. kui ka 2016. aastal.

Üle poole Eestis tarbitavast alkoholist (50,3%) on kange alkohol. Ühtlasi on kuue aastaga vahe järgmiste riikidega veelgi suuremaks kärisenud. Kui 2010. aastal tuli Eesti järel Bulgaaria 46,3%-ga, siis 2016. aastaks vähenes seal tarbitava kange alkoholi osakaal 42,9%-ni.

Kange alkoholi tarbimine on kuue aastaga vähenenud ka Slovakkias (41,90%-ni 2016. aastal 2010. aasta 43,80% asemel), Küprosel (41,90%-ni 43,00% asemel) ja Poolas (36,10%-ni 37,50% asemel). Samas on teiste kange alkoholi tarbimise poolest silma paistvate riikide seas kuue aastaga tarbimine suurenenud üksnes Lätis. Kui 2010. aastal oli osakaal 37%, siis 2016. aastaks kasvas see 40%-ni.

Lätlaste seas viinajoomine kasvanud, soomlaste seas vähenenud

Läti on ühtlasi üks nendest riikidest, kus on 2010. aastaga võrreldes oluliselt rohkem kanget alkoholi tarbima hakatud. Sinna lisanduvad ka Malta (28,70% varasema 22,90% asemel), Taani (17,10% varasema 14,30% asemel) ja Horvaatia (13,00% varasema 9,90% asemel) ja Kreeka (21,80% varasema 20,50% asemel).

Kange alkoholi tarbimine on oluliselt vähenenud Rumeenias (2010. aasta 20,2%lt 2016. aasta 16,4%ni), eelpool mainitud Bulgaarias (46,3%-lt 42,9%-ni), aga ka Soomes (24,00%-lt 21,50%-ni) Norras (19,00%-lt 16,70%-ni) ja Itaalias (12,10%-lt 9,80% -ni).

Rohkem õlut on kuue aasta võrdluses tarbima hakatud Rumeenias (2010. aasta 48,2%-lt 2016. aasta 55,6%-ni), Hispaanias (49,8%-lt 54,2%-ni), Kreekas (24,90%-lt 31,50%-ni), Poolas (52,80%-lt 56,10%-ni), Austrias (50,40%-lt 53,50%-ni), Horvaatias (37,10%-lt 44,50%-ni).

Õlle tarbimine on oluliselt vähenenud Belgias (49,00%-lt 44,40%-ni), Lätis (46,90%-lt 42,80%-ni), Küprosel (33,40%-lt 29,70%ni) ja Sloveenias (2010. aasta 44,4%-lt 2016. aasta 41,4%-ni).

Kusjuures nii Kreeka kui Horvaatia on kaks riiki, kus on kuue aasta jooksul oluliselt kasvanud nii õlle kui kange alkoholi tarbimine. Samas, kuigi Lätis on kange alkoholi tarbimine tõusnud, on õlle tarbimine vähenenud. Sarnane areng on toimunud ka Küprosel.

Ühtlasi väärib märkimist, et nendes riikides, kus on nii õlle- kui ka viinatarbimise protsent madal, on ülekaalukalt suur veinitarbimine. Nende riikide hulgas on 2016. aasta andmete järgi näiteks Itaalia (64,5%), Portugal (61,5%), Prantsusmaa (ligi 59%), Sloveenia (ligi 51%), Šveits (üle 48%), Rootsi (ligi 48%) ja Kreeka (45,5%). Eestis oli veinitarbimine nii 2010. kui ka 2016. aastal 7,4%.

Sotsiaalministeerium: õlletarbimise osakaal kasvab aasta-aastalt
Eesti aktsiisipoliitika soosis pikalt õlle ja muu lahja alkoholi müüki ja tarbimist. Selle tulemusel on lahja alkoholi osakaal tarbimises kasvanud 65 protsendini, ütleb kommentaaris WHO andmetele sotsiaalministeerium.

Konjunktuuriinstituudi andmeil joodi 2007. aastal Eestis 20,1 miljonit liitrit kangeid alkohoolseid jooke ja 108,2 miljonit liitrit õlut. Puhta etanooli peale ümber arvestatuna joodi 45% kogu alkoholist Eestis toona ära kangete jookide kujul ja 35% õllena. 2017. aastal oli seis aga hoopis teine: kangete jookidena tarbiti 35%, õllena 42%. Lisaks õllele on kangete jookide koha aidanud üle võtta ka vein, mille tarbimine on võrreldes 2007. aastaga tõusnud. 

Kui vaadata absoluutnumbreid, siis valdav osa alkoholitarbimise vähenemisest on tulnud kange alkoholi arvelt. Kui 2007. aastal joodi kokku 14,8 liitrit puhast alkoholi, siis kange alkoholi osakaal sellest oli 5,7 liitrit, õlle osakaal 4,3 liitrit. 2017. aastaks oli kange alkoholi tarbimine langenud pea kaks korda – 3 liitrini, siis õlle panus oli langenud vaid veidi, 3,6 liitrit.

Eesti aktsiisipoliitika on olnud üldiselt väga lahja alkoholi lembene. Konjunktuuriinstituudi analüüsi kohaselt moodustas aktsiisitõus aastatel 2004–2014 kangete alkohoolsete jookide hinnatõusust üle poole, õlle ja siidri puhul jäi aktsiisitõusu mõju jaehinna tõusule sel perioodil 25% piiresse. 

Tulemusena on tarbimisstruktuur muutunud ja inimesed eelistavad enam lahjemaid jooke. Kaasnähuna muutus lahja alkohol kuni 2016. aastani odavamaks – aktsiisi osa pudeli hinnas oli nii väike, et see ei avaldanud hinnale olulist mõju. 

Kui kuupalga eest kättesaadav viinapudelite hulk püsis samas suurusjärgus juba 2010. aastast, siis õlut sai 2016. aastal osta kümnendiku võrra enam kui näiteks 2012. aastal. Õlu muutus taas kallimaks alles pärast 2017. aasta aktsiisitõusu.

Kuidas lugeda andmeid?

Eestis on laialt levinud konsensus, et alkoholitarbimise andmetest kõige usaldusväärsemad on Konjunktuuriinstituudi andmed. Artiklis toodud väide, et Eestis juuakse kange alkoholi kujul ära pool kogu alkoholist, on vale. 

Info on võetud WHO andmebaasist, mis nõuab lugemiseks vilunud silma ja eelteadmisi. WHO andmebaaside eripära on, et need peavad koondama võrreldaval kujul 194 riigi andmed, milleks üritatakse kõikide riikide puhul rakendada sama metoodikat. Paraku tähendab see, et arenenumate riikide puhul tuleb lõivu maksta andmete täpsuse osas. 

Kuna paljud teised riigid ei pea alkoholitarbimise üle sama keerukat arvestust nagu meie, ei arvesta WHO Eesti kõiki eripärasid oma arvutuste tegemisel. Läbirääkimiste tulemusena on Eesti saavutanud selle, et erandkorras arvestatakse meie kogutarbimisest maha turistide kaasaostud, ehk soomlaste kojuviidud alkohol, kuid seda vaid kogutarbimise näitajates.

Seega esialgu ei kajastu see veel nendes andmetes, mis kirjeldavad turu jaotumist eri joogiliikide vahel, ning kuna turistid ostavad rohkem kangeid jooke, ongi pilt WHO andmebaasis viina poole kaldu. 

Sotsiaalministeerium jätkab intensiivset koostööd WHO-ga, et andmeid korrastada ning loodame, et juba järgmises raportis on ebatäpsus parandatud.

Alkoholi tarbimine jookide lõikes 2006-2017

ATML: Eesti elanike alkoholi tarbimise muster on aastaid hoopis teistsugune
Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu (ATML-i) tegevjuhi Triin Kutbergi sõnul ei kajasta WHO statistika adekvaatselt Eesti elanike tarbimise mustrit, see on aastaid hoopis teistsugune olnud.
"Meie liit on, toetudes avalikele andmetele (allikaks rahandusministeerium ja konjunktuuriinstituut), koostanud lisatud infograafiku. Sellelt nähtub, et juba aastaid on Eesti elanikud tarbinud rohkem alkoholi, juues õlut. Õllena tarbivad meie elanikud rohkem absoluutalkoholi kui kõiki kangeid alkohoolseid jooke kokku tarbides," ütles Kutberg. 

Ta märkis, et põhiline erinevus Eestis kasutatavate andmete (konjunktuuriinstituudi ja Tervise Arengu Instituudi ühistöös väljaantud iga-aastased alkoholituru ülevaated) ja WHO andmete vahel seisneb turistidele müüdud alkoholi arvestamises. 

"Minule teadaolevalt toetub WHO vaid Eesti turul müüdud alkoholikogustele, kuid ei arvesta sellest maha neid koguseid, mis meie elanike tarbimisse ei lähe, vaid mille viivad Eestist ära turistid," lausus ATML-i tegevjuht.

Ühtlasi märkis ta, et õlu on aastaid olnud suurima tervisekahju põhjustajaks ning samal ajal panustanud riigieelarvesse kuni 3 korda vähem aktsiisitulu kui kange alkohol. 

"2017. aasta juulis korrigeeriti suurt maksuvahet, kuid ka täna on õllel 1,5-kordne maksueelis ja suurim aktsiisitulu laekub kangelt alkoholilt," rääkis Kutberg. 

Kange alkoholi ja õlle tarbimine Eestis

Target Ärileht