GRAAFIK | Omavalitsustest on suurim võlglane Tallinn, muretuim seis on Ruhnu vallal

 (72)
Mihhail Kõlvart
Tallinna meer Mihhail Kõlvart on võtnud üle enam kui 200 miljoni euro suuruse võlaga linna.Foto: Oliver Tsupsman

Kohalike omavalitsuste (KOV) võlakohustuste tabeli eesotsas on Tallinna linnavalitsus, millel õlul lasub 236 100 100 euro suurune võlg. See-eest väikseim võlakohustus on Ruhnu vallal.

Hiljuti avaldatud statistikaameti andmetest selgus ootuspäraselt, et eelmise aasta 31. detsembri seisuga on suurimad võlakohustused suurematel linnadel: Tallinnal, Tartul, Narval ja Pärnul.

Tallinna linnavalitsuse esindaja Ain Saarna kinnitas Delfile, et linn on võtnud laenu alati vaid suurte investeeringute finantseerimiseks.

Kuna Eesti KOV-ide rahastamissüsteem ei võimalda omavalitsustele sellises koguses finantse, pole oma ülesandeid sageli võimalik juurde laenamata täita. Oma tuludest saavad KOV-id mõjutada vaid 17%, ülejäänud otsustatakse keskvalitsuse tasandil, rääkis Tartu linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Külli Lust. "Seetõttu on Eestis tavaline, et elanike heaolu maksimeerimiseks lasevad omavalitsused eelarve defitsiiti ning laenavad raha juurde."

Nõnda tekibki olukord, kuis kõigi linnas vajalike investeeringute teostamiseks on laenuraha kaasamine möödapääsmatu. Tartule on sel moel aastate jooksul kogunenud 74 040 100 euro suurune võlakohustus. Laenatud raha on kasutatud peamiselt suurte objektide finantseerimiseks või EL struktuurifondidest toetust saavate projektide kaasrahastamiseks. "Viimaste aastate parimateks näideteks on Tartu idapoolse ringtee ehitus, Raatuse ja Variku Kooli, Maarjamõisa Lasteaia renoveerimine ning mitmete kergliiklusteede rajamine. Järgmisel aastal laenatakse Annelinna Gümnaasiumi rekonstrueerimiseks," rääkis Lust.

Pärnu linn ja temaga ühinenud osavallad on laenatud raha kasutanud erinevate haridus-, kultuuri-, spordi- jt objektide remondiks või ehitamiseks. Paljud kohustused on refinantseeritud, et saavutada mõistlik tasakaal oma ja laenuraha kasutamisel, lisas Pärnu linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar.

Narva linnavalitsuse rahandusameti direktori asetäitja Olga Saveljeva kinnitas samuti, et laenuraha kaasamine on möödapääsmatu. Narva linnale on kogunenud 28 215 800 euro suurune võlg. Muuhulgas on seda raha kasutatud jalg- ja rattateede võrgustiku rajamiseks ja olemasolevate teede remontimiseks, kultuurimaja ja välisvalgustite rekonstrueerimiseks, Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud pargi rajamiseks, kaldapealse promenaadi ehitamiseks, noortekeskuse remondiks ja mänguväljakute rajamiseks.

Kõige väiksem võlakohustus (4800 eurot) on statistikaameti järgi Ruhnu vallavalitsusel. "Tegemist ei ole võlaga, vaid kohustusega," oli valla raamatupidaja Ülle Jõgi konkreetne. "Ruhnu vallal ei ole ühtki laenukohustust."

Jõgi lisas, et Runhu vald sai eelmisel aastal siseministeeriumilt küttekollete korrastamiseks toetust ning tänavu teostatakse selle summa eest vallas vähekindlustatud elanikele kuuluvates elamutes remonti vajavatele küttekolletele vajalikke töid.