GRAAFIK | Pooltele Eesti inimestele on rahapuudus igapäevane stressiallikas
„Rahast mõtlemine ja enda rahakäitumise jälgimine on küll tavapärane, kuid kui rahale mõtlemine muutub nii sagedaseks, et sellest saab stressiallikas, siis võib see mõjutada nii vaimset kui ka füüsilist tervist ja lähisuhteid,“ rääkis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.
Üle kolmandiku vastajatest (37%) muretseb oma rahaasjade pärast mitmeid kordi nädalas, ligi neljandik (26%) teeb seda paar korda kuus ning kümnendik (12%) ei muretse raha pärast kunagi. Enda ja oma pere rahalise seisu pärast muretsevad rohkem inimesed vanuses 18–39.
Kuni 550 eurot netopalgana teenivad inimesed muretsevad oma pere rahalise seisu pärast sageli mitu korda nädalas, paljud isegi igapäevaselt. Pere rahaasjade pärast muretsevad teistega võrreldes vähem 60–74 aastased.
37% vastajatest nentis, et mure enda ja pere rahalise seisu pärast on mõjutanud negatiivselt nende tervist. 23% tunneb, et rahaasjad on halvasti mõjutanud nende lähisuhteid ning 12% tunneb, et rahamured mõjutavad nende töö produktiivsust.
„Kolmandik inimestest kipub rahastressis olles mõtlematult raha kulutama. Keskmisest enam kipuvad seda tegema nooremad inimesed või väiksema sissetulekuga vastajad. Nemad kogevad ka sagedamini süütunnet raha kulutamise pärast ebavajalikele asjadele,“ selgitas uuringutulemusi Mari-Liis Jääger.
Tema sõnul on nõiaringist pääsemiseks oluline järjepidevalt eelarvet planeerida ning käia poes ostunimekirjaga, mis aitab vältida emotsioonioste. „Kui inimene soovib muuta oma rahakäitumist, siis see ei ole võimatu, aga see nõuab pingutust,“ tõdes uuringutulemuste esitlusel ajuteadlane Jaan Aru.
Ligi kolmandik (31%) vastanutest on rahul oma majandusliku olukorraga. Samas ligi kolmandik (32%) vastanutest elab palgapäevast palgapäevani ja sama palju muretseb igapäevaste elamiskuludega hakkamasaamise pärast ning 7% vastajatest ei suuda toime tulla igakuiste kulutustega. Kümnendik (11%) vastajatest tunnistab, et neil on hetkel liiga suured võlad.
Uuringust selgus, et enam kui pooled inimestest räägivad avatult oma rahaasjadest elukaaslase või abikaasaga. Nooremad inimesed kipuvad keskmisest rohkem enda rahaasjadest rääkima oma sõpradega. Vastajatest 21%-l ei ole finantskohustusi, 42%-l on krediitkaart, 31%-l kodulaen, 23%-l autoliising või -laen, 13%-l väikelaen ning 11% on raha laenanud sõpradelt või lähedastelt.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringu viis läbi Norstat septembris. Uuringus osales 1104 inimest vanuses 18-74 eluaastat. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus on loodud 2010. aastal eesmärgiga toetada inimesi majandusalaste otsuste tegemisel, jagada teadmisi rahaasjade korraldamisest ning aidata kaasa finantskirjaoskuse edendamisele Eestis.
