GRAAFIK | Riigi reservid kahanesid järsult Rõivase ajal

 (486)
Lisatud Taavi Rõivase kommentaar!
GRAAFIK | Riigi reservid kahanesid järsult Rõivase ajal
Taavi RõivasFoto: Taavi Sepp

Kui vaadata riigireservide mahu muutust viimase seitsme aasta jooksul, siis kõige suurem langus toimus 2015, mil peaministriks oli Taavi Rõivas (Reformierakond).

2018. aasta lõpu seisuga oli likviidsusreservi maht 677 miljonit eurot. Likviidsusreservi kasutatakse riigi ja riigikassas oma raha hoidvate isikute rahavoo juhtimiseks. Reservi maht muutub igapäevaselt.

Likviidsusreservil on täita kaks ülesannet: kuusisese negatiivse rahavoo tasandamine, sest enamik kulusid tehakse enne maksutulude laekumist, ning täiendav riskipuhver olukordadeks, mida rahavoo prognoosimisel ette ei osatud näha (nt garantiikohustuste realiseerumine, ootamatu finantskriis).

2014. aastal oli likviidsusreservi maht 1,1 miljardit eurot. 2015. aastal 748 miljonit ja 2016. aastal 785 miljonit eurot. Taavi Rõivas oli peaminister 2014. aasta märtsist 2016. aasta novembrini.

Seotud lood:

Stabiliseerimisreservi maht oli 2018. aasta lõpu seisuga 412 miljonit eurot. Stabiliseerimisreserv on finantsreserv kriisiolukordadeks (nt finantskriisideks, eriolukordadeks ja üldmajanduslike riskide vähendamiseks). Reservi kasutatakse riigikogu otsuse alusel vaid erandjuhtudel.

Taavi Rõivase sõnul ajasid mõlemad tema juhitud valitsused vastutustundlikku eelarvepoliitikat ning suure osa toona kogutud ülejäägist on Ratase valitsus kahe aastaga ära kulutatud: "Aastatel 2014-2016 oli riigieelarve nii nominaalses kui struktuurses ülejäägis. Kõigil kolmel aastal kasvas stabiliseerimisreservi maht ning 2014. aastal ja 2016. aastal ka likviidsusreservi maht," ütles Rõivas.

„Likviidsusreservi miinus 2015 ei tulenenud mitte puudujäägist nagu 2017 ja 2018 vaid ühekordsetest investeeringutest (nt Nordica ja Transpordi Varahalduse ettevõtete loomine) ning EL-i vahendite ettemaksust.

2014-2016 summaarne ülejääk oli rahandusministeeriumi andmetel 1,3% SKPst struktuurset ja 0,5% nominaalselt. 2016. lõpus ametisse asunud valitsus muutis eelarve baasseadust selliselt, et võiks minna defitsiiti varasemate aastate (needsamad 2014-2016) ülejäägi arvelt ning seda ka tehti," lisas ta.

Riigikontrolör: keskvalitsus on kasutanud ära kogu oma raha

Riigikontrolör Janar Holm kirjutas eile riigikontrolli blogis, et koalitsioonilepingut koostama asunud erakonnad peaksid arvestama likviidsusreserviga, kust enam uute püsikulude maksmiseks lõputult raha võtta ei ole, ning mõtlema, kuidas töötukassa ja teiste likviidsusreservi „doonorite" varud taastada.

„2011. aastal liideti Eesti Haigekassa pangakontod riigikassa kontsernikontoga ning 2012. aastal tehti sama töötukassa pangakontodega. Töötukassa ning haigekassa rahast sai riigi igapäevaste kulutuste rahakoti ehk riigi likviidsete finantsvarade osa. Iseenesest oli see mõistlik samm, mis võimaldab paindlikumalt juhtida riigi rahavoogusid ja hoida kokku finantskulusid.

Samas ei muudetud raha sihtotstarvet ning raha jäi jätkuvalt töötukassa ja haigekassa omaks. Nii sai 2012. aasta lõpus likviidsusreservi mahuks 1,1 miljardit eurot, millest 306 miljonit oli keskvalitsuse enda vaba raha ning ülejäänud 800 miljonit oli töötukassa, haigekassa, välistoetuste ning riigile kuuluvate sihtasutuste raha.

Praeguseks ei ole sellest väga palju järele jäänud. Keskvalitsuse enda vaba raha sai likviidsusreservis otsa juba 2015. aasta novembris, sellest ajast peale on riigi jooksvaid kulusid makstud peamiselt töötukassa rahast. Likviidsusreservis oli kolm kuud tagasi ehk 2018. aasta lõpus 677 miljonit eurot ning mis kõige olulisem - selle sees on 1,3 miljardit töötukassa, haigekassa jt eespool viidatud institutsioonide raha.

Loe veel

Kuna maakera sees ei saa olla sellest suuremat maakera, tähendab see seda, et keskvalitsus on riigi igapäevaste maksete tegemiseks kasutanud ära kogu oma raha ja lisaks ca 643 miljonit eurot haigekassa, töötukassa jt reserve ning ka alles olev likviidsusreserv põhineb samade asutuste rahal," kirjutas ta.

Lahkuva valitsuse peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas tunnistas kolmapäeval Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", et rahandusministeeriumi esialgse hinnangu kohaselt pole riigieelarve seis kiita ning kärpimise vajadus võib tõusta päevakorda veel tänavu.