GRAAFIK | Riigikontroll kaardistas, millised riigifirmad üleüldse korruptsiooni ennetamisega tegelevad. Tulemused ei ole kiita

Riigikontrolli ülevaatest riigile kuuluvate äriühingute korruptsiooni ennetamisest selgub, et 28st äriühingust veidi rohkem kui kolmandik oli üldse korruptsiooni vältimisele suunatud sisemised reeglid kehtestanud.

Riigikontrollile esitatud ankeedivastustest ning materjalidest nähtub, et seisuga august 2016, mil riigikontroll ülevaate toimingud lõpetas, oli 28st riigile kuuluvast äriühingust korruptsiooni vältimisele suunatud sisemised reeglid kehtestanud ning ka hinnanud nende täitmist ca 39% ehk 11 riigi äriühingut (vt joonisel ülemine parempoolne ruut).

Kaheksas äriühingus on sisemised eeskirjad küll paika pandud, kuid pole kindlust, et neid täidetakse (ülemine vasakpoolne ruut). 32% ehk 9 riigi äriühingut ei olnud asjakohaseid sisemisi reegleid valdavalt määranud, mistõttu ei saanud neid ka arusaadavalt täita (vt alumine vasakpoolne ruut).

Riigikontrolli aruandes kiidetakse hea praktikana Eesti Energiat, kus võimalikust korruptsioonijuhtumist või -kahtlusest teavitamiseks on nii vihjetelefon, e-post kui ka äriühingu õigusbüroo juures olev telefon/e-postkast.

Seejuures on oluline, et töötaja, kes on eetilistel põhjustel vihje andnud, näeks, et tema raporteeritud juhtumit uuritakse ja see saab selge lahenduse. Samuti peab vihjete laekumisel olema kord, mis tagaks, et juhtumit ei hakkaks uurima see, kelle kohta vihje laekus.

Samuti on probleemne, et enam kui 70% äriühingutest puudub tegevusjuhis korruptsioonijuhtumi avastamise korral. Sellest nähtub, et suurem osa riigi äriühinguid ei ole läbi mõelnud, kas, kuidas ja kui kiiresti ilmnenud kahtlust või laekunud teadet uurima hakatakse ning mil viisil toimub õiguskaitseorganite teavitamine ja suhtlus avalikkusega.