GRAAFIK | Sada aastat Eesti elu: elekter, kraanivesi ja tualett oli 1922. aastal olemas kaduvväiksel osal rahvast
Eestlasele meeldib ikka viriseda, kuid tegelikult on elu ikka palju paremaks läinud. Sada aastat tagasi elasid eestimaalased oluliselt kehvemates tingimustes, kinnitab statistikaameti statistiline album Eesti Vabariik 100.
Elektrivalgustuse, kraanivee ning veeklosetita ei kujuta elu enam ettegi. Sada aastat tagasi, õigemini aastal 1922 oli veeklosett linnas 7% eluruumides ning alevites vaid 0,2%-l. Veeklosett oli vaid neljas maakonnas: Viru-, Harju-, Viljandi- ja Valgamaal.
Lihtväljakäik oli linnades 13%-l ja alevites 16%-l eluruumidest. Kõige rohkem oli lihtväljakäiguga eluruume Petserimaal (49%).
Veevärgiga olid Eesti linnadest 1922. aastal varustatud Tallinn, Narva, Viljandi ja Valga, veevärgiga otseühenduses oli 11% eluruumidest.
Kanalisatsioon oli linnadest olemas Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus Viljandis, Valgas ja Võrus ning kanalisatsiooniga oli ühendatud 14% eluruumidest.
Petrooleumi tarvitati sada aastat tagasi 66% linnade ning 71% alevite elamistes. Elektrit kasutasid valgustuseks vaid 33% linnade ja 29% alevite kodudes.
