GRAAFIK | Sada aastat Eesti elu: majades on rohkem tube, aga elanikke neis poole vähem
Nii kinnitavad statistikaameti koostatud EV 100 statistilise albumi andmed.
1922. aastal oli Eestis 160 046 elanikega maja, milles 252 480 eluruumi. Harjumaa osakaal oli eluruumides 21%. 2011. aastal oli asustatud eluhooneid 215 620, milles eluruume 649 746. Harjumaa osatähtsus oli kasvanud 41 protsendini.
Linnastumine on olnud hoogne. Kui 1922. aastal oli linnades ja alevites 17% elumajadest ja 34% eluruumidest, siis aastal 2011 olid vastavad näitajad 37% ja 68%.
1922. aastal elas keskmises eluruumis 4,3 elanikku, 2011. aastal kaks elanikku.
Keskmiselt oli 1922. aastal ruutkilomeetril 3,4 maja, kõige väiksem oli majade tihedus Pärnumaal (2,9) ja kõige suurem Petserimaal, kus ruutkilomeetri kohta oli 5,3 maja.
Aastal 2011. oli keskmisel ruutkilomeetril viis elukoonet, kõige väiksem tihedus oli Läänemaal (2,9) ja kõige suurem Harjumaal, kus ruutkilomeetri kohta oli 13,1 elukoonet.
