GRAAFIK: Suur sularahauuring. Millega paistab silma Eesti?
Kuni aastani 2015 on sularaha maht Euroopas kasvanud 11% ja moodustab kõikidest maksetest 60%. Sularaha väljavõtmine pangaautomaatidest on 2009-2014 aastani kasvanud 14,6%. See on 2,188 miljaridt eurot rohkem välja võetud raha. Eestis on sama protsent aga 16,9% võrra kahanenud. G4Si arvates tuleneb see peamiselt sularahaautomaatide ja pangakontorite võrgu vähendamisest.
Eesti on üks kaheksast Euroopa riigist, kus mitte-sularahamaksed on võrreldes sularahamaksetega ülekaalus. Kusjuures asume väga uhkete riikide seas. Soome on meist ses osas ees, kuid Läti ja Leedu elavad justkui hoopis teises maailmas. Leedus on sularahamaksete osakaal 80,23%, Lätis 67,74.
G4Si uuringust tuli välja, et Euroopa on sularaha käitlemisel väga killustunud. On riike, kus teekonnal kassast pangani loetakse sularaha üle koguni 17 korda. Ebavajalikku ja kallist raha ülelugemist kohtab tihti. Eesti on siin teistest riikidest palju arenenum.
G4Si uuringust tuli välja, et mitte-sularaha maksete areng saab olema jätkuvalt kiire, kuid sularaha maht jääb siiski samaks. Ei ole näha, et see niipea ära kaoks. Eriti kui me vaatame mõnede Lõuna-Euroopa riikide elanike käitumist. Kreekas on sularahamaksete osakaal täna 96,61%, suurriik Itaalias 86,27%.
Sularaha valdkonda on plaanis tuua üha enam tehnikat, et raha ülelugemine ja transport muutuksid aina efektiivsemaks.
Järgnevast graafikust võite näha, millised on erinevad rahaga seotud näitajad Euroopa Liidu riikides. Esmalt toome välja, kui suur % tehingutest on sularahatehingud. Seejärel vaatame, kui palju on riigis üldse sularaha ringluses. Huvitav statistika on ka see, kui palju inimesed keskmiselt pangaautomaadist raha välja võtavad. Viimasena toome välja selle, mitmel protsendil elanikest on vähemalt üks pangakaart.
Muide, Eestis võetakse pangaautomaadist keskmiselt rohkem raha välja kui Soomes. Ülekaalukas liider on selle vallas Austria, kus inimene võtab aastas pangaautomaadist välja keskmiselt üle 5300 euro.
