Pärast aastatepikkust vähenemist pöördus metsavarguste arv tänavu taas tõusule, näitab Rapid Security varvastaste kuritegude analüüs, mis tugineb politsei- ja piirivalveameti avaandmetel.

"Metsavargused pole ainult suuremad ja jultunumad, nagu näitas hiljutine suurvargus Hiiumaal, vaid ka sagedasemad," tõdes Skandinaavia turvaettevõtte Rapid Security Eesti juht Vallo Põldma. "Neil, kes ütlevad et õhus on jälle 1990ndate lõhna, on kahjuks mitmes mõttes õigus."

Kui kahel eelmisel aastal registreeris politsei pisut vähem kui 30 metsavarguse juhtumit aastas, siis tänavuse novembri keskpaigaks oli registreeritud juba 34 vargust.

Enim metsavargusi registreeriti tänavu, nagu varasematelgi aastatel, Harjumaal, kuid sagedasemate vargustega paistavad tänavu silma ka Pärnu, Võru ja Lääne maakonnad. Kasvanud on ka varguste kahjusumma: kolmel juhul neljast ületab varguse kahju 500 euro piiri. Viis aastat tagasi oli metsavargusi küll rohkem, kuid enamik neist jäid allapoole 500 eurose kahju piiri.

"Väljaspool linnu kasvab ka varastamine taludest, Järvamaal oli lausa traktoritest kütuse varastamise laine," rõhutas Põldma. "Kui hoovis ja garaažis aitab nähtav ja töötav valvesüsteem, mis ei maksa rohkem kui üks perepizza, vargaid väga hästi peletada, siis metsa ümber kaameraid panna pole realistlik - aitab vaid kogukonna tähelepanelikkus."

Põldma kinnitusel tasuks sama piirkonna metsaomanikel ja talunikel omavahel tihedalt suhelda ja ees ootavatest raietöödest ka üksteisele teada anda. "Kui oma kandi metsamehed pole raietöödest märku andnud, äratab piirkonda ilmuv metsatehnika õigustatud tähelepanu," märkis ta. "Kui oma kandi metsaomanikke tunned, pole palju ka igasuguse raietegevuse puhul omanikule kõne teha."