GRAAFIK | Uus koroonakriisi prognoos: olukord on kardetust parem, aga 7 triljoni dollari võrra hullem, kui oleks võinud olla

 (6)
OECD peaökonomist Laurence Boone kaks aasta tagasi majandusprognoosi esitlemas.
OECD peaökonomist Laurence Boone kaks aasta tagasi majandusprognoosi esitlemas.Foto: Scanpix, AFP

Koroonakriisi maailmamajandusele tekitatud kahju on osutunud väiksemaks kui pandeemia esimese laine ajal arvati. Kuid ikkagi saab tänavune majanduslangus olema teise maailmasõja järgse aja pretsedenditult kõige suurem, selgub OECD analüüsist.

Maailma rikaste riikide klubi OECD analüütikud vaatasid kolm kuud tagasi tehtud prognoosi üle ning ootavad nüüd selleks aastaks nii maailma sisemajanduse kogutoodangu kui tarbimise 4,5% langust. Kolm kuud tagasi oli languse ootus 6%. Tuleval aastal peaks majandus juba taastuma ning kasv olema 5%.

OECD on teinud oma kodulehel hea illustreeriva videograafiku, millest on näha, kuidas oleks maailm arenenud ilma Covid-19 pandeemiata ning milline on olukord praegu ning mida prognoositakse edaspidiseks.

Videograafiku ülemine hall joon näitab eelmise aasta novembrikuist prognoosi. Roosa tugev joon on Covid-19 põhjustatud kukkumine.

Graafikul olev ring näitab hetke, kus me praegu oleme. Edasine tumedam katkendlik roosa joon on OECD baasstsenaarium. Sellest üles- ning allapoole jäävad vastavalt optimistlik ning pessimistlik võimalik stsenaarium.

„Kogu valitseva määramatuse keskel saab kindel olla vaid ühes: maailma saab olema palju vaesem kui oleks olnud ilma viiruseta," kinnitas OECD peaökonomist Laurence Boone.

Kuni pandeemia alguseni oli maailma rikkus kasvanud aastas umbes 3% ning kui protsess oleks jätkunud, siis oleks 2021. aasta lõpuks 80 triljoni dollari mahus maailmamajanduse väärtus olnud seitsme triljoni võrra suurem kui värskes prognoosis.

Seotud lood:

See tähendab, et koroonaviiruse põhjustatud kahju on võrdne sellega, kui Euroopa kaks suuremat majandust Saksamaa ja Prantsusmaa täielikult peatuksid, märkis OECD.

Selge on see, et sellise tempoga ei jõua maailma kriisieelsele tasemele ka mitte järgmise aasta lõpuks, märgivad majandusanalüütikud ja pakuvad ka lahenduse: viirusega tuleb õppida elama, et saaks normaalse elu juurde tagasi pöörduda juba enne vaktsiini turule jõudmist. Samuti ei tohiks lõpetada kriisiaegseid riiklikke toetusi, mis sellest, et nendeks tuleb kulutada triljoneid dollareid ning rikaste riikide võlakoormus on juba kerkinud keskmiselt 15 protsendi võrra SKPst.

„Eriolukorra ja liikumispiirangute lõppemisega on majandusaktiivsus nendes tegevusalades, kus sotsiaalne distantseerumine on võimalik, kiiresti taastunud. Kuid oleks ennatlik sellest järeldada, et ka maailmamajandus taastuks sama kiiresti kui kukkus ning jõuks peatselt kriisieelasele tasemele," kirjutas Boone.

Tema sõnutsi jäävad terved tegevusharud sügavasse kriisi. Nii on lennunduses regulaarliinide arv aastatagusest kaks korda väiksem, turismi- ning meelelahutustööstus ei ole tardunud olekust veel toibunud. Selle kokkuvõttes on arenenud riikide iga viiendal töötajal risk tööst ilma jääda, tõdetakse OECD raportis.

Organisatsiooni analüütikud paluvad raportis kriisiga võitlemise käigus teisi inimkonna probleeme mitte tähelepanuta jätta. Eelkõige käib jutt kliimamuutustest ja üha kasvavast ebavõrdsusest ning vihkamisest. Analüütikute sõnutsi peab eesmärk olema ambitsioonikas: majanduse taastamise ja tuleviku ehitamine, mitte minevikku tagasi pöördumine.