Analüüsi lähtekohaks oli küsimus, kas erasektori sissetulekud on suuremad, kui lisaks palgale võtta arvesse ka dividendid, toetused ja muud boonused. Kaja Sõstra tegi väljavõtted sissetulekugruppide kaupa ja vaatas, kui palju on mõlemas sektoris eri gruppides sissetuleku saajaid.

„Meil on andmetena kokku pandud kõik registreeritud sissetulekud 2019. aastal: töötasu, pensionid, toetused, dividendid jne. Ümbrikupalka ja muid boonuseid – näiteks ametiauto, mobiil –, meil teada ei ole, sest selliseid asju registritest ei saa,“ rääkis Sõstra.

Analüüsist selgus, et need avalikus sektoris töötavad inimesed, kes paistavad silma suure sissetuleku poolest, saavad enamiku sissetulekust siiski ettevõtlusest. Avaliku sektori sissetulek võib sealjuures olla aga suhteliselt väikese koormusega tööots, näiteks kõrgkoolis loengu pidamine. Samuti tuleb arvestada, et ka osa ettevõtteid kuuluvad avaliku sektori alla – nagu näiteks Eesti Energia ja teised riigifirmad.

„Analüüsisin inimeste sissetulekuid, kelle aastane brutotulu on üle 100 000 euro. Andmetest paistab välja, et rikkamad teenivad oma sissetuleku enamasti dividendidest ja ka see, et erasektori tasud ületavad tunduvalt avaliku sektori tasusid,“ märkis Sõstra.