GRAAFIK | Venemaalaste tegelikud sissetulekud on Putini sõjapoliitika tõttu kolinal kukkunud
Kui vaadata, kuidas Kremli juhtnööride järgi toimetavad Venemaa propagandakanalid majandusest ja inimeste hakkamasaamisest räägivad, oleks kõik idapiiri taga justkui särav.
Peale Krimmi annekteerimist ja Ida-Ukrainasse tungimist Lääne meetmetele vastuseks president Vladimir Putini enda poolt kehtestatud Euroopa ja Ameerika toidukaupade sisseveo keeldude järel räägitakse, kuidas nendega on tohutult kahjustatud EL-i või USA majandust.
Rublades või eurodes?
Uudised pajatavad järjepanu, kuidas iseendale kehtestatud sanktsioonide tõttu on Venemaa erinevad toiduainetetööstused õitsele puhkenud, inimesed elavad kindlasti paremini kui varem. Sissetulekudki kasvavad ja on suuremad, kui enne sõjapoliitikaga alustamist.
Jah, venemaalaste tegelikud sissetulekud on numbri poolest suuremad – rublades –, kuid milliseks muutuvad tegelikud sissetulekud, kui need panna ümber näiteks eurodesse ning mis annaks selge ülevaate, kuidas idapiiri taga on arenenud inimeste ostujõud ning rikkus rahvusvahelises võrdluses. Avanev pilt on kurb, et mitte öelda traagiline.
Kuna rubla kurss on iseäranis ajavahemikus 2014–2017 maailma peamiste valuutade nagu euro ja dollari suhtes märgatavalt nõrgenenud, on venemaalaste sissetulekud reaalselt teinud peale 2013. aastat (viimane sanktsioonide eelne aasta) suurt vähikäiku.
Tasub vaadata kasvõi Venemaa kõige rikkamat piirkonda ehk Keskset föderaalringkonda, kus asub ka pealinn Moskva. 2013. aastal olid seal inimeste keskmised sissetulekud eurodes sisuliselt Eestiga võrreldavad. Viis aastat hiljem on eurodesse ümber panduna üle 200 euro inimese kohta näitajast lihtsalt kadunud.
Vaesemates ringkondades on inimesed veel vaesemaks jäänud – viie- ja kuuesaja eurostest sissetulekutest on järgi kolme ja neljaga hakkavad näitajad.
Väiksem ostujõud
Kui ka mõni kodumaine teenus või kaup võib olla rublades inimestele sama kättesaadav kui enne Ukraina sõja algust, siis olgu need reisid või näiteks välismaalt internetist kauba tellimine – inimesed saavad reaalselt omale palju vähem lubada kui enne.
On väga raske ette kujutada, kuidas aastate pikkune surutise periood saab ühiskonnale mõjuda muul moel kui rusuvalt. Pole ka siis ime, et rahulolematus võimu suhtes, mis inimeste heaolu mitte ei kasvata, vaid allapoole viib, on taas suurenenud – kohalike valimiste eel Moskvas toimunud protestid on vaid üheks näiteks.
Et saada aru, milline majandusliku hakkamasaamise veelahe on tekkinud Narva jõe ühel ja teisel kaldal, võib Venemaa sissetulekute näitajat võrrelda tinglikult näiteks Eesti maksu- ja tolliameti poolt avaldatava keskmise kuise väljamaksega inimese kohta, kus väiksema teenistusega inimeste mõju keskmisele on suurem, kui statistikaameti keskmise palga näitajal.
