GRAAFIK, VIDEO JA BLOGI | Rahandusministeeriumi analüüs: millistel valimislubadustel on kõige krõbedamad hinnalipikud juures?

 (114)

Rahandusministeerium avalikustas riigikogu valimistel osalevate erakondade valimisplatvormide analüüsi tulemused, mille kohaselt on EKRE valimislubadustel kõige krõbedamad hinnasildid.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) käibemaksu alandamist puudutav lubadus läheks maksma üle poole miljardi euro. Valimislubadus: „Alandame käibemaksu 15 protsendile, et anda majandusele oluline kasvutõuge ning jätta inimestele kätte rohkem raha. Laiendame 9%-list soodusmäära majutus- ja toitlustusvaldkonnale, vabastame käibemaksust ravimid ja puuetega inimeste erivahendid, samuti elektriautod."

Rahandusministeeriumi sõnul on nii maksuvabastuse kui ka käibemaksu 0%-se soodusmäära kehtestamine vastuolus Euroopa Liidu käibemaksudirektiiviga. Lubaduse rahaline hind oleks 570 miljonit eurot.

Seotud lood:

EKRE lubadus kahekordistada keskmine pension järgmise nelja aasta jooksul (ligikaudu 800 euroni) läheks maksma 594 miljonit.

Ministeerium märkis analüüsis ka, et EKRE lubadus seada tasuta kõrghariduse eelduseks, et lõpetanu töötab lõpetamise järel vähemalt 5 aastat Eestis, on vastuolus isikute vaba liikumise põhimõttega Euroopa Liidus.

EKRE lubadused: „Muudame kõrgkoolide ja teaduse rahastus- ning hindamissüsteemi Eesti-keskseks ja tõstame teadusinvesteeringud 2 protsendile SKP-st." Hind: 381,6 miljonit.

„Käivitame riikliku ehitusprogrammi ja ehitame kaheksa aastaga valmis neljarealised teed Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narvani ning Saaremaa silla." Hind: 283 miljonit.

„Alandame Eestis toodetud toiduainete käibemaksu 9%-le, mahetoodangu käibemaksu 0%-le." Hind: 216 miljonit.

Eesti 200 lubadustel on samuti kõrbedad hinnalipikud küljes: „Koolivõrk korrastatakse, lähtudes järgmistest põhimõtetest: lapsed õpivad kodulähedastes alg- või põhikoolides, kogu riigis on üles ehitatud rahvusvaheliselt kvaliteetset haridust andvad riigigümnaasiumid. Töötame välja hariduse teenusstandardid üle Eesti (nt laps peab jõudma poole tunniga algkooli). Ka alusharidus ehk lasteaiad ning erakoolid (sh rahvusvahelised koolid) on ühtse koolivõrgu osad. Kõik sama piirkonna haridusasutused alates lasteaedadest kuni kõrgkoolideni teevad koostööd hariduskonsortsiumites." Hind: 147,8 miljonit eurot.

„Tagame teaduse riikliku rahastuse vähemalt 1% SKP ulatuses. Lisaks suuname 1% SKP-st arendustegevusse ja targa majanduse arendamisse. Vastav arenduskulu tuleb 2/3 ulatuses riigilt ja 1/3 ulatuses ettevõtetelt." Hind: 286,1 miljonit.

„Vanaduspensionieas inimeste tulu (sh pension) on kuni tuhande euroni vabastatud tulu- ja sotsiaalmaksust. See aitab inimestel endaga paremini hakkama saada ning motiveerib tööandjaid kaasama tööjõuturule rohkem eakaid." Hind: 418 miljonit.

Reformierakonna kallimate lubaduste hulka kuulub kõigile maksumaksjaile 500-eurose kuise tulumaksuvaba miinimumi kehtestamine. Selle hinnaks oleks 247 miljonit eurot. Põhimaanteede (Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu-Võru ja Tallinn-Pärnu-Ikla) neljarealiseks ehitamine, Tallinna ringtee ehitamine, kiire raudteeühenduse Euroopaga (Rail Baltic) ning Tallinn-Helsingi tunneli rajamise toetamine läheks maksma 200 miljonit.

Lubadus: „Suurendada riigipoolset teaduse ja arendustegevuse rahastamist 1%-ni SKP-st ja motiveerida erasektorit rohkem panustama. Kaugema sihina näeme, et Eesti avaliku ja erasektori kulutused teadus-arendustegevusele jõuavad vähemalt 3%-ni SKP-st." Hind: 95,2 miljonit.

„Loome hooldusabi vajavate inimeste toetamiseks mitmekesiste lahenduste paketi, millesse kuuluvad erinevad teenused, mida abivajajad saavad kodus, eakatele mõeldud teenusmajad, hooldekodud, õendushaiglad ja hospiitsid." Hind: 161 miljonit.

Loe veel

Keskerakonna lubadus tõsta vanaduspension 2020. aastal erakorraliselt koos indekseerimisega 100 euro võrra tähendaks 140 miljoni eurost kulu. Kooliõpetajate keskmise palga tõstmine 2000 euroni läheks maksma 124 miljonit.

Lubadused: „Tõstame esimese ja teise lapse toetuse 100 euroni." Hind: 113 miljonit.

„Kiirendame Tallinn-Tartu, Tallinn-Parnu ja Tallinn-Narva valmimist 2+2-realisena vajadusel laenuraha kaasates." Hind: 200 miljonit.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna lubadused: „Teeme üksikisiku tulumaksu õiglasemaks. Hoiame alampalga tulumaksuvabana. Tõstame lisaastmete arvestamise piiri 1200 eurolt 2000 eurole kuus. Selle tulemusena on alla 2000-eurosed sissetulekud vähemalt 500 euro ulatuses tulumaksumaksuvabad." Hind: 180 miljonit.

„Vaatame üle ja nüüdisajastame õpetajakoolituse nõuded, muudame heade erialatundjate tee kooli lihtsamaks. Loome stipendiumid õpetajaks ja tugispetsialistideks õppivatele tudengitele. Kaitseme õpetaja väärikust ja tema iseotsustusõigust pedagoogilise protsessi kujundamisel ja suunamisel. Jätkame ja mitmekesistame õpetajate riiklikku tunnustamist, toetame õpetajatele põhjalikumaks enesetäiendamiseks tasustatud õppepuhkuse võimaldamist. Tõstame õpetaja miinimumpalga 2000 eurole." Hind: 220 miljonit.

Isamaa lubadused: „Suurendab kaitsekulutusi 2,5%-ni SKP-st tagamaks Eesti kaitsevõime säilimine ja areng pikemas vaates, arvestades enda geopoliitilist positsiooni ja ohte." Hind: 112,6 miljonit.

„Kasvatame teaduse ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise 1%-ni SKP-st. Selleks, et motiveerida erasektori panustama teadus- ja arendustegevusse ja motiveerida teadlasi ja teadusasutusi panustama turulähedasse toote- ja tehnoloogiaarendusse, eraldame osa riigi teadus- ja arendustegevusse suunatavatest vahenditest kaasrahastusena ettevõtjatele, kes tellivad teadusasutustelt teenuseid või tegelevad ise teadus- ja arendustegevusega." Hind: 95,2 miljonit.

Vabaerakonna lubadused: „Tagame õpetajatele neid nende töös motiveeriva palga ja toetussüsteemi (eriti väljapool Tallinna ja Tartut) ning üleriigiliselt õpetajate palga keskmisest kiirema riigieelarvelise kasvu, pidades silmas, et 2023. aastaks ulatuks õpetajate palk vähemalt 1,5 Eesti keskmise palga tasemeni ning edasine kasv on seotud keskmise palga kasvuga." Hind: 260 miljonit.

„Suurendame teaduse rahastust riigieelarvest juba ammu sihiks seatud vähemalt 1%-ni SKP-st 3 aasta jooksul ning rakendame ühtse uurimistoetuste süsteemi. Projektipõhine rahastamine saab olla vaid täienduseks piisavale jätkusuutlikule baasrahastamisele." Hind: 141,8 miljonit.

„I sammas on riiklik pension, kus tuleks uuesti suurendada tulevase pensioni seotust elu jooksul tasutud sotsiaalmaksust. See soodustaks inimeste soovi maksta makse ja hoiaks ära n-ö ümbrikupalkade maksmist. Pensionide vähene seotus tasutud maksudega võib kaasa tuua riigi maksutulude vähenemise. Taastame I samba pensionikindlustuse makse suuruse 20%-le." Hind: 252 miljonit.

„Kompenseerime tööjõumaksude alandamisega kaasnevat riigi tulude vähenemist juriidiliste isikute jaotamata kasumi maksustamisega. Maksustamist ei rakendata väikese käibega ettevõtete suhtes." Hind: 242 miljonit

Roheliste lubadused: „Vähendame mahetoidu käibemaksumäära. Kehtestame 10% sotsiaalmaksusoodustuse kohalikele mahetootjatele- ja töötlejatele." Hind: 235,2 miljonit.

„Toetame erakorralist 100 euro suurust pensionitõusu aastal 2020 ning seame eesmärgiks vähendada vaesuses elavate pensionäride arvu kaks korda aastaks 2023." Hind: 198 miljonit.

„Seame eesmärgiks, et aastaks 2023 on kõigil eestimaalastel võimalus olla ravikindlustatud sõltumata nende tööhõivest ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast." Hind: 86 miljonit.

Elurikkuse Erakonna lubadus: „Tõstame teaduse rahastust 1%-ni SKP-st lähtudes OECD teadus- ja arendustegevuse käsitlusest. Toetame ülikoolide akadeemilist vabadust ja teadlase karjäärimudeli paindlikkust, kõigi väljundite võrdset tunnustamist (teadustöö, õpetamine ja ühiskonna arengusse panustamine)." Hind: 102 miljonit.

Erakondadel oli analüüsi koostamise käigus võimalik saada esialgseid mõjuhinnanguid ideede genereerimise faasis, täpsustada jooksvalt valimislubaduste sisu ja kommenteerida hinnanguid enne nende avaldamist.

Analüüs lähtub rahandusministeeriumi rollist riigikogu ja valitsuse nõuandjana riigieelarve koostamisel. Tehtud töö toel suudab ministeerium paremini toetada valimiste järel moodustatavat uut valitsust koalitsioonilepingu, valitsuse tegevusprogrammi ning peagi nende järel valmiva nelja-aastase riigi eelarvestrateegia koostamisel.

"Me ei soovi kindlasti karistada erakondi, kes on oma programme sõnastades olnud niivõrd täpsed, et nende kirjeldatud algatuste mõju sai rahasummaga hinnata. Kõiki programmides sisalduvaid lubadusi ei olnud võimalik hinnata ja seetõttu ei oleks korrektne anda hinnangut ühegi programmi kui terviku maksumusele," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Risto Kaarna. "Seetõttu panen analüüsi tulemuste kasutajatele südamele, et lubaduste maksumusi ei ole korrektne liita - meie metoodika käsitas iga üksikut lubadust eraldi. Arvutasime välja iga algatuse ligikaudse eelarvemõju eeldusel, et kõik muu jääb endiseks."

Hinnangud valimislubaduste eelarvemõjule avalikustab rahandusministeerium tänavu neljandat korda. Analüüsi tulemused võimaldavad ka kodanikel ja ajakirjanikel valimislubadusi terviklikumalt hinnata.

Pressikonverentsil andsid ülevaate erakondade valimisprogrammide analüüsi eesmärgist, metoodikast ja hinnatud mõjust rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna eelarve juht Regina Vällik, fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu ning sama osakonna juhtivanalüütik Risto Kaarna.

Erakondade valimislubaduste maksumus
Regina Vällik: Keerukaimad kohad hindamises olid kaitsekulud, tervishoiukulud, teadus- ja arenduskulude eri meetodid, lasteaiakoha tasu ja lubaduses konkreetse mõju puudumine.
Regina Vällik: Hinnatavaid katteallikaid oli parteide peale kokku 18. 
Risto Kaarna: Kalleimad lubadused on pensionitõusud, tee-ehitused, tulumaksumuudatused, õpetajate palgatõus, hoolduskoormuse vähendamine, teadus- ja arendustegevuse ning tervishoiukulude kasv.
Risto Kaarna: Baasstsenaariumiks on riigi eelarvestrateegia, mis tugineb majandusprognoosile. Iga lubadust on hinnatud eraldiseisvana, ehkki erakonnad on öelnud, et ühe lubaduse katteks võib olla mõni teine lubadus.
Risto Kaarna: Maksutõusud, totuste vähendamine on plussmärgiga, sest eelarvepositsioon paraneb. Maksulangetused ja toetuste suurendamised miinusega, sest eelarvepositsioon halveneb ehk raha riigieelarves jääb vähemaks.
Risto Kaarna: Mitmeaastase lubaduse mõju on jagatud aastate peale ära ja toodud välja selle aastane mõju. 
Risto Kaarna: Iga hinnatud lubaduse kohta on antud üks number miljonites eurodes. Numbri all on silmas peetud lubaduse mõju valitsussektori positsioonile esimesel täisaastal ehk praegusel juhul aasta 2020. 
Risto Kaarna: Eraldi toodi välja see, kui lubadust saab ellu viia sisuliselt ilma täiendava rahata, samuti toodi välja, kui lubadusest on midagi juba ära tehtud või planeeritud. Samuti toodi välja, kui lubaduse teostamisel on mõni oluline takistus, näiteks vastuolu põhiseadusega.
Risto Kaarna: Kõigepealt hinnatu lubadusi kvalitatiivselt. Hinnati, kas lubadus üldse sisaldab konkreetseid ja arusaadavaid tegevusi. Mõnedel puhkudel küsiti ka erakondadelt üle, mida lubaduse all täpselt silmas peetakse. 
Sven Kirsipuu: Lubaduste arv oli 3100 ringis. Kõige suurem hinnatavate lubaduste osakaal oli sotsiaaaldemokraatidel ja väikseim Elurikkuse Erakonnal.
Sven Kirsipuu: Iga lubadust on hinnatud eraldi, ent pole välistatud, et mingid lubadused kattuvad. 
Sven Kirsipuu: Valimislubaduste analüüs annab võimaluse tõsta ka avaliku debati kvaliteeti. Siiski on mõjuhinnangute näol tegu nii-öelda kiirhinnangutega, mille tulemused on vaid ligikaudsed.
Sven Kirsipuu: Analüüsi üks eesmärk oli anda erakondadele võimalust saada tagasisidet ideede hindadele, samuti eeltöö koalitsioonileppele.
Sven Kirsipuu: töö kulisside taga on toimunud pea aasta. Koostöö erakondadega on olnud väga hea, analüüsi olid kaasatud pea kõik ministeeriumid.