GRAAFIKUD | Rahandusministeerium vaatab kevadises majandusprognoosis Eesti arengule positiivse pilguga, tõrvatilkadeks on eelarve puudujääk ja riigivõla kasv

 (25)
Rahakott
RahakottFoto: Anni Õnneleid

Rahandusministeeriumi täna avalikustatud kevadise majandusprognoosi kohaselt jääb Eesti majanduskasv ka sel aastal tugevaks, kujunedes 3,1% SKP-st.

Prognoosi kohaselt on tänavu oodata tugevat majanduskasvu ja järgmistel aastatel mõnevõrra aeglasemat. Kui 2019. aastal kujuneb see 3,1%, siis nii 2020. kui ka 2021. aastal 2,7% ja pärast seda langeb see protsent veelgi.

Eesti ettevõtted on jätkuvalt konkurentsivõimelised ning ekspordi kasv jätkub. Siiski on maailma majanduses palju ebakindlust ja seetõttu Eesti eksport ei kasva enam nii kiiresti kui varem. Samuti on oodata investeeringute kasvu jätku, mis suurendab Eesti ettevõtete kasvuvõimet tulevikus.

Rahandusministeeriumi hinnangu kohaselt on ka palgatõus majanduskasvuga kooskõlas. Eesti tööturg toimib ka järgnevatel aastatel väga hästi: tööpuudus püsib madal ja tööhõive on kõrge. Palgad tõusevad endiselt kiiresti, kuid samas on palgatõus kooskõlas majanduskasvuga ja palkade kasv on senisest aeglasem.

Rändesaldo jääb positiivseks: Eestisse tuleb rohkem inimesi, kui siit lahkub, sest palkade kasv on siin kiire ja siin on võimalik hea töökoht leida.

Hinnatõus aeglustub ja maksukoormus langeb

Ühtlasi ennustab ministeerium, et viimaste aastate kiire hinnatõus võtab hoo maha ning aeglustub. Välistegurite tagasihoidlikuma panuse ja maksumuudatuste mõju vähenemise tõttu võib lähiaastatel oodata 2% lähedast inflatsiooni.

Seotud lood:

Energiahindu mõjutab madalamast nafta hinnast tingitud mootorikütuse mõningane odavnemine, elektri börsihinna langus mulluselt kõrgtasemelt ning puidukütte hinnatõusu pidurdumine. 2021–2022 kergitavad tarbijahindu toidu ning teenuste kallinemine.

Ka maksukoormus liigub ministeeriumi prognoosi järgi langevas trendis. Maksukoormuseks kujuneb 2019. aastal 33,6% SKPst, mis vastab eelarves oodatud tasemele.

Aastatel 2020–2023 kasvavad maksutulud aeglasemalt kui nominaalne SKP ja maksukoormus langeb 2023. aastaks 32,5%le SKPst, mis on viimase üheksa aasta madalaim tase. Kõige kiiremini kasvavad tööjõumaksud ja käibemaks, maksutulude kasvu aeglustavad juriidilise isiku tulumaks ja aktsiisid.

Valitsuse eelarve vajab korrigeerimist

Eeltoodud positiivsete arengute kõrval juhib ministeerium oma kevadprognoosis tähelepanu ka kahele negatiivsele väljavaatele. Esmalt toonitab ta, et valitsussektori eelarvepositsioon vajab parandamist. Struktuurne eelarvepositsioon vajab väikest parandust juba tänavu, 2020. aastal parandusvajadus kasvab.

Suurenevate CO2kvoodi tulude ning dividendide toel väheneb sel aastal valitsussektori nominaalne puudujääk 0,2%ni SKPst. Struktuurset puudujääki aitab lisaks alandada ka vähenev SKP lõhe. Eelarvereeglid tingivad vajaduse parandada eelarvepositsiooni ligi 100 miljoni euro võrra 2020. aasta eelarves.

Ka tuleb arvestada, et valitsussektori võlakoormus suureneb veidi.Valitsussektori võlakoormus suureneb tänavu 0,3 protsendipunkti võrra, 8,2%-le SKPst ja püsib sel tasemel 2023. aastani. Riigieelarve nominaalne puudujääk ei loo eeldusi reservide kogumiseks.

Riigi rahavoog on 2019–2023 negatiivne laenude tagasimaksmise ja finantseerimistehingute rahastamise tõttu. Eelarvepositsiooni parandamata jätmisel tekiks riigikassal laenuvajadus alates 2020. aastast.