GRAAFIKUD | Vaid kolm riigiametnikku saavad peaministrist rohkem palka. Kui korralikult tõusis aga Ratase eelmise valitsuse liikmete töötasu viimase aastaga?
Kui veel aasta tagasi oli kõige kõrgemini tasustatud ametnik Eestis kaitseväe juht, toona Riho Terrase isikus, siis nüüd juhib enim tasustatud riigiametnike nimistut maksu- ja tolliameti juht Valdur Laid, kelle palk on aastaga tõusnud 5800 eurolt kuus 6500 euroni kuus. Küll aga pole maksuameti juhi palgatõus olnud nii suur, kui peaminister Jüri Ratasel.
Kui kaks aastat tagasi oli valitsusjuhi igakuine põhipalk 5288,4 eurot, tõustes 2018. aastal 5356 euroni, siis viimase aastaga on nii Ratase kui ka ministrite palgad teinud läbi korraliku palgatõusu. Võrreldes aasta taguse ajaga saab peaminister nüüd üle 800 euro kuus rohkem. Oma 6168,31 euro suuruse põhipalgaga on ta jõudnud kõige paremini tasustatud ametnike nimistus neljandale kohale.
Kui Ratase valitsuse ministrid said kaks aastat tagasi igakuiselt põhipalgana 4495,14 eurot ja aasta tagasi 4552,6 eurot, siis selleks aastaks küündis nende palganumber 5243,06 euroni. Ministritega täpselt samal palgaastmel on ka mitu kõrget riigiametnikku.
Nende seas on nii riigi peaprokurör Lavly Perling, riigisekretär Taimar Peterkop, riigikontrolör Janar Holm kui ka õiguskantsler Ülle Madise. Nende kõrval on aga terve rida riigiametite peadirektoreid, kes saavad nii neist kui ministritest kõrgemat palka.
Kui kõigil ministeeriumi kantsleritel on üks palgatase – mis 2018. aastal oli 4 097,34 eurot põhipalgana kuus ja sel aastal on 4718,75 eurot kuus –, siis asekantslerite palk varieerub nii ministeeriumite vahel kui ka ühe ministeeriumi sees. Kaks asekantslerit saavad ka kantslerist kõrgemat põhipalka.
Kõige paremini tasustatud asekantslerid leiab sise-, justiits-, majandus-, rahandus-, sotsiaal-, maaelu- ja kaitseministeeriumist. Ülejäänud asekantslerite palk jääb kuus kas 4000 euro piirimaile või alla selle.
