Gustavi kohvikukett koroonakriisist taastumisest: kriisi põhi oli aprillis, juunis me enam palgahüvitisele ei kvalifitseerunud

 (10)
Werneri kohvik Tartus
Werneri kohvik TartusFoto: Argo Ingver

Koroonakriisist põhjustatud olukorraga toimetulekuks nii töötukassa palgahüvitisest kui ka EAS-i turismisektori toetusest abi saanud Gustavi kohvikukett juunikuus enam palgahüvitisele ei kvalifitseerunud, sest ettevõtte käive oli juba nii hästi taastuma hakanud, rääkis Gustav Cafe tegevjuht Siim Liivamägi.

„Me loeme enda ettevõttes nii-öelda kriisi põhjaks aprillikuud. Seal me pidime ära majandama ca 65% käibelanguse juures. Maikuu osutus paremaks ja jõudsime ca 35% languse juurde võrreldes eelmise aasta maikuuga,” rääkis Siim Liivamägi, üks kolmest Gustav Cafe OÜ omanikest.

2005. aastal asutatud ja varasemalt Mattias Cafe OÜ nime all tegutsenud kohvikuketti, mille omanikke ringi kuuluvad lisaks Liivamäele ka Rivo Sisas ja tippkokk Joel Ostrat, tuntakse Tartus tegutseva Werneri kohviku ja nii Tartus kui Tallinnas asuva viie Gustavi kohviku poolest.

Külastatavus kasvab iga päevaga

Liivamäe sõnul algas nende jaoks taastumine 11. maist, kui kohvikute uksed taas avati. „Külastatavus sisuliselt kasvab iga päevaga, inimesed on järjest julgemad ja samas on hea näha, et siiski püütakse kinni hoida soovitustest, hoida vahet teiste inimestega ja käsi samuti desinfitseeritakse tihti,” kirjeldas kohvikupidaja.

Nii on külastatavus juunikuust taastunud veelgi ning ettevõte opereerib umbes 30-35% languse juures võrreldes eelmise aastaga. „Me oleme tänaseks avanud kõik Gustavi kohvikud. Huvitav asjaolu on see, et need kohvikud, mis tavapäraselt on olnud suurema külastatavusega, on uues kriisijärgses olukorras võib-olla taastumas aeglasemalt, seevastu väiksema külastatavusega kohvikud jällegi taastumas kiiremini,” rääkis Liivamägi.

Seotud lood:

Ta ise pakub, et ilmselt on see seotud asukohaga kaubanduskeskuses – kas ollakse rohkem keskuses südames või hoopis ukse kõrval või omatakse eraldi sissepääsu. „Inimesed siiski valivad enda marsruuti ja üritavad ilmselt veel natuke hoiduda suurematest kogunemiskohtadest. Oma osa annab ka turistide puudus, kes siis rohkem kesklinna raadiuses olevaid kohvikuid külastavad,” tõdes Liivamägi.

Tema sõnul on hetkel nende kohvikutes turistide osakaal siiski veel väike, eriti on seda tunda Tartu kohvikutes. Kuigi ettevõte on püüdnud kriisist tingituna koondamisi vältida, on siiski loobutud kaheksa inimese panusest. „Täna töötab meil kokku suurusjärgus 170 inimest,” ütles Liivamägi.

Töötukassa palgameedet sai Gustav Cafe kasutada kahe kuu eest. „Kolmanda kuu jaoks me enam ei kvalifitseerinud. Olime prognoosid teinud ja teadsime juba, et juunikuus me enam taotlust ei esita. Selleks hoopis käivitasime kõikvõimalikud muud protsessid, et suurendada mahtu, panustada müüki ja tegeleda kuludega,” rääkis Liivamägi.

Maksuvõlg loodetakse kahe aastaga tasa saada

Samas tõdes ta, et paarikuune mõõn andis oluliselt löögi ka nende rahaasjadele, mistõttu tekkis märkimisväärne makseraskus. Creditinfo andmetel on Gustav Cafel praegu 221 200 euro suurune maksuvõlg.

„Samuti siinkohal oli riik aitamas neid, kel eelnevalt korrektne maksekäitumine ja saimegi maksuvõlad ajatatud. Ajatatud summaga proovime joone alla saada järgmise 24 kuu jooksul. Küll oleme valmis kaaluma ka kiiremat tagasimaksmist, sõltub majanduslikust olukorrast, viiruse teisest lainest ja paljudest muudest asjaoludest,” sõnas Liivamägi.

Tema sõnul kasutas Gustav Cafe ka EAS-i poolt loodud turismi- ja toidusektorile mõeldud toetust. „Tänu nendele meetmetele ja toetustele võime õelda, et suutsime ettevõtte põhistruktuuri säilitada, inimesed ei kaotanud massiliselt tööd ja me saame edasi pakkuda häid kooke ja torte ja kohvikuelamusi,” rääkis kohvikupidaja.

Tema sõnul on nad viimaste kuudega vaadanud korralikult üle ettevõtte kulubaasi. „Oleme juhtimist muutnud efektiivsemaks, koondanud tööülesandeid ehk inimesed kes on tahtnud panustada ja pingutada, on saanud kas siis ajutiselt või jäädavalt juurde vastutust. Õnneks selliseid inimesi on palju ja kogu meeskond näeb potentsiaali ja tahab panustada parema tuleviku nimel. Usun, et oleme kriisist väljudes veelgi tugevamas positsioonis,” loodab Liivamägi.

Kuigi hetkel on kohvikukett pannud mõned investeeringud olemasolevates põhiüksustes seisma, on nad ettevõtte tegevjuhi sõnul kindlasti avatud uutele ärivõimalustele ja valmis investeerima vajaduse korral tegema.

Muutis ka ettevõtte nime

Kuna 29. maist muutus ka varasemalt Mattias Cafe nime kandnud ettevõte nimi Gustav Cafe’ks, siis seda sammu põhjendab Liivamägi selle, et kohvikud ise olid juba mõnda aega Gustavi nime kandnud, mistõttu tahtsid nad, et ka ettevõtte juriidiline nimi oleks kaubamärgiga sarnane. „Samuti oli meil kriisi ajal kohati natuke aega korrastada niiõelda tagatuba ja vaadata üle enda väline ilme,” lausus kohvikupidaja.

Vaatamata tänasele raskele olukorrale on Gustav Cafe viimastel aastatel kenasti kasvanud ning see on kajastunud ka ettevõtte majandustulemustes. Kui 2016. aastal oli ettevõtte käive 5,4 miljonit, siis 2018. aastal kasvas see 6,7 miljonini. Ajavahemikus 2016-2018 tegutses ettevõte väga kasumlikult, kasum jäi 250 000 – 300 000 euro vahemikku.