Hääl 2014. aastast: riik toetagu valdkondi, kuhu eraraha ei kipu
Alexela üks omanikest Heiti Hääl loodab, et 2014. aastal hakkab riik süstemaatilisemalt investeerima ja talitseb end riigikapitalismi juurutamisel. Järgnevalt saate lugeda lühiusutlust Häälega.
Milliseks kujuneb töötuse tase?
Turul on olulord, kus töötud leiavad, et töökohti napib ja tööandjad, et töökäsi pole leida, võib eeldada, et Eesti tööturg on leidnud oma loomuliku tasakaalu punkti. Tuleb järeldada, et ka tuleval aastal jääb töötuse tase tänasele tasemele. See ei tähenda, et olukord oleks majanduse arengu seisukohast kestlik, kuid tööturu struktuursed muutused on pikaajalisemad protsessid ning vajavad riigi teadlikku tegevust selles suunas.
Milliseks kujuneb inflatsioon?
Loodetavasti tuleb inflatsioon väike. Vähemalt Alexela huviorbiiti jäävates valdkondades nagu kütused ja elekter, on turgudel trendid ninaga alla poole. Need valdkonnad on ka inflatsiooni indeksi arvutamisel tuntavad muutujad. Seega pakuks inflatsiooni stabiliseerumist või isegi mõningast hindade kasvu aeglustumist võrreldes 2013 aastaga. Igal juhul jääb inflatsiooni määr alla plkade kasvu numbritele.
Mida peaks valitsus järgneva kuue-seitsme aasta jooksul tegema, et Eesti ei vajaks enam pärast 2020. aastat struktuurifondide abi?
Valitsuse tänane riigi rahanduse poliitika on pigem tulupõhine, ehk kui tulud ei kata kulusid, siis tuleb tulusid tõsta. Meie miniatuurses niši majanduses ei ole aga tulude pidev kasvatamine lihtsalt võimalik. On aeg, et riigi aparaadis pöörataks fookus tootlikuse kasvule ning seeläbi kulude optimeerimisele. Sellisel juhul jääb ka tänasest tulubaasist igapäevaste arvete maksmise kõrvalt vahendeid üle investeeringute tegemiseks.
Ka investeerimispoliitikale peaks lähenema süsteemsemalt, leidmaks projekte, millel on majanduse stimuleerimise seisukohast tugevam mõju. Riigi seisukohast võiksid rohkem tuge saada valdkonnad, kuhu erakapital ei tiku ning vähendama riigikapitalismi valdkondades, kus konkurents juba toimib. Sellised suunatud projektid, kas siis riik üksi või koostöö projektides erakapitaliga, viiksid selleni, et ka vähemate vahenditega suudetakse saavutada kaugeleulatuvaid tagajärgi.
Ühtlasi palun Teil prognoosida Teie oma valdkonna väljavaateid: kas need on positiivsed, paigaltammuvad või pigem hoopis negatiivsed?
Kui vaadelda energeetika sektorit, siis peaks tähelepanu pöörama kahele aspektile: olemasolevate turgude areng ning uute turgude teke. Mõlemas valdkonnas on olulisteks muutujateks riiklik regulatsiooni poliitika ning Euroopa kliimapoliitika kui ka maailmaturud.
Maailmaturu hinnaprognoosidest sai juba räägitud. Seega vaatleksin pigem administratiivpoliitika tulevikku. Eestis on palju innovaatilisi ideid energeetika sektori arendamiseks nii kütuste kui tehnoloogiate poolest. On ideid, kuidas olemasolevatel turgudel pakkuda uuenduslikemaid lahendusi klientidele, kui ka tuua turule täiesti uusi tooteid. Teisalt on energeetika aga äärmiselt investeerimismahukas valdkond ning siin on regulatsioonide ja maksupoliitika stabiilsus ning läbipaistvus määrava tähtsusega.
Kui miljonitesse ulatuvate investeeringute tagamiseks tehtud äriplaan näitab täna tootlust, kuid võib muutunud maksupoliitika tõttu olla homme kahjumlik ettevõtmine, siis jäävadki need innovaatilised ideed ainult paberile. Sellises keskkonnas jääb areng seisma tänastel tegijatel, ega tule ka uusi konkurente.
Sellest hoolimata peaksin energeetika sektori seisukohast lähitulevikku potentsiaalselt põnevaks arengute perioodiks, mille lõppedes võime leida end sootuks teiste energiakandjate ja tootmistehnoloogiate keskel, millede keskseks motiiviks on loodusesõbralikkus.
