Ülemöödunud nädala teatas rahvusvaheline börsiettevõte PKC, et sulgeb aasta lõpus oma Haapsalu tehase, milles töötab 347 inimest. Täna arutasid PKC esindajad kokkusaamisel Haapsalu juhtidega, kuidas muuta tehase sulgemine töötajate jaoks võimalikult valutuks.

“Rääkisime, kuidas antud olukorrast välja tulla,” ütles Haapsalu linnapea ja Reformierakonna liige Urmas Sukles. “Selles osas ei saa enam midagi muuta, et tehas kinni läheb, aga neile, kes seal töötavad, on vaja infot, mis seis on tööturul ja kes institutsioonidest saavad neid aidata.”

Suklese sõnul on linn valmis vajadusel pakkuma psühholoogilist nõustamist pakkuda. “Ka seda rääkisime, et kui koondatutel tekib järgmise aasta esimeses pooles rahalisi raskusi, kuidas sellist nõustamist anda,” ütles ta.

Sukles avaldas lootust, et abivajajaid väga palju ei ole. PKC juhtide sõnul on osa Haapsalu tehase inimesi juba registreerunud tööle ettevõtte Keila tehasesse. Sinna loodab ettevõte Läänemaalt palgata 100-120 inimest.

“Olen jätkuvalt seda meelt, et enamuse inimese jaoks leitakse töö ja lahendus, aga täna valitseb teadmatus,” ütles Sukles. “Olen suhelnud viimasel ajal päris paljude kohalike ettevõtjatega, et küllaltki hea tööjõud on turule tulemas. Kindlasti osa töötajaist leiab Haapsalus uue töö.”

Suklese sõnul kaasnes tehase sulgemise õnnetusega ka positiivset. “Suur väärtus investorile on kinnistu, kus on juba olemas tehasehooned ja töötajad,” ütles ta. “Suhtlesin ka kinnistuomanikuga täna. Selles suunas töötame nii meie kui ka Läänemaa arenduskeskus koos EASi ja kinnistuomanikuga.”

“Esialgne mulje on küll, et täna on Eestis tööjõupuudus päris suur, mis annab mulle usku, et need inimesed, kes jaanuari alguses PKC-st vabaks saavad, leiavad enamuses rakenduse,” sõnas linnapea.

Haapsalu linnavolikogu esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid oli pärast kohtumist hoopis mornim.

“Täna PKC Eesti juhtidega kohtumiselt tulles tekkisid järgmised järeldused,” kirjutas ta. “Kõige ohtlikum olukord, mis täna võib tekkida, on see, et keegi ei vastuta ja kõik on süüdi. Kahtlemata sobib selline järeldus praegusele valitsusele. Täna võime järeldada, et hetkel domineerib kahjuks rahandusminister Jürgen Ligi maailmavaade – eesti inimese heaolu tänast valitsust ei huvita.”

Karilaiu sõnul oli ettevõtte peamine põhjus tehase sulgemisel oli piisava tööjõu puudumine. Keskmine brutopalk, mida töötaja sai, jäi 750 euro ümber. Eraldi spetsiifilist väljaõpet nõudis ka töötaja koolitamine, transpordikulu ja majutuskulu. “Ettevõtte eesmärk on kasum, poliitikute eesmärk peaks olema elujõu arendamine kogu Eestis,” sõnas ta.

“Esiteks. Kinnitust leidis tõsiasi, et valitsuse regionaalpoliitika tööhõive arendamise aspektist on olematu. Valitsusel meetmete paketis pole täna ühtegi meedet, mis eraldi väärtustaks töökoha loomist väljaspool Harjumaad.

Teiseks. Haapsalu linna atraktiivsust tõstaks toimiv raudtee Tallinn-Haapsalu ja eluasemepoliitika.

Haapsalu linnal on võimalik arendada munitsipaaleluasemeid sellisel kujul, mis rahuldaks ka ettevõtjaid ja kvalifitseeritud tööjõudu, ainult riigieelarveliste vahendite abil.

Kolmandaks. Poliitiline võim on täna terves Eestis eraldanud majanduse arendamisest ja töökohtade loomisest. Kõik olemasolev on täna ettevõtjate enda initsiatiiv ja vastutus ning poliitikud on end taandanud ainult taristu arendamisele,” leidis Karilaid.

Jaanus Karilaiu sõnul saab kohalik omavalitsus praegu ainult pingeid leevendada – suhelda, otsida uusi investoreid, koordineerida infot. “Lahendus on täna kapitali suunamine väljapoole Harjumaad, aga sellist arengut saab tekitada ainult Riigikogus ja vastutajad on ka selgelt määratletud,” ütles ta.