Haapsalu raudtee omanikud kaebavad minister Kadri Simsoni kohtusse

 (169)
Lisatud MKM-i kommentaar
Kadri Simson
Majandus- ja taristuminister Kadri SimsonFoto: Jaanus Lensment

OÜ Haapsalu Raudtee ja OÜ Taavi omanik Aarne Taal ütles Ärilehele, et on esitanud Tallinna halduskohtule kaebuse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja majandusminister Kadri Simson vastu. Raudtee-mehed on palganud end selleks esindama Soraineni advokaadi Allar Jõksi.

Ministeerium ja endise Haapsalu raudtee (ehk praeguse raudteetammi) omanikud kemplevad selle üle, kellele õigupoolest raudteetamm kuulub ning ärimehed nõuavad riigilt kompensatsiooni, kui MKM tammi enda valdusesse soovib. Ministeerium ütleb aga, et muldkeha kuulubki riigile.

"Tahtsime korduvalt astuda ministeeriumiga läbirääkimistesse, aga meiega on ebaväärikalt käitutud," rääkis Taal. Tema sõnul tuleks talle kuuluva vara väärtust hinnata sõltumatul eksperdil ja seda peaks tegema tema ettevõte ja riik koos.

"Raudtee väärtuslikuim osa on raudteetamm. Vaidlus käib meil selle üle, kas raudteetamm on ehitis või ei ole. See raudteetamm on minu ettevõtte bilansis ja keegi pole mulle küll rääkinud, et ma peaksin selle bilansist maha võtma," avaldas Taal imestust.

Vaidlus riigiga on tulenenud sellest, et valitsus tahab ehitada Haapsalu raudteed esimeses etapis Riisiperest Turbani. Raudteelõigul planeeritavad tööd teostatakse selliselt, et hiljem oleks võimalik suurte ümberehitustöödeta raudteed Haapsalu suunas edasi ehitada. OÜ Taavi erastas aga 52 kilomeetri pikkuse raudteelõigu aastal 1997 hinnaga 5200 krooni. Väidetavalt on nüüd firma küsinud raudteest järelejäänud muldkeha eest ministeeriumilt 2 miljonit eurot, Aarne Taal seda aga ei kinnitanud.

Majandusministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ütles, et MKM ei kommenteeri poolelioleva kohtuvaidluse detaile, eriti kui menetlusse võtmise kohtumäärust, kaebuse sisu ega vastavaid materjale pole MKM-ile veel saadetud. "Kuid võime siiski kinnitada seda, et küsimus pole selles, et riik oleks taganenud soovist põhjendatud kulud hüvitada. Paraku on väga erinevad osapoolte arusaamad võimaliku hüvitise põhjendatusest ja selle suurusest, riik kindlasti ei saa kulutada maksumaksja vahendeid õigusliku aluseta ning ilmselt kohtuasjas selgitatakse muuhulgas ka viidatud vaidlusalused õiguslikud aspektid," selgitas Tatter.