Hädaolukorra seaduse muudatus võib tõsta pankade teenustasusid
Kuigi hädaolukorra seaduse muudatus, mis käsib pankadel elutähtsate teenuste paremaks toimepidevuseks oma keskused Eestis hoida või siia tuua, jõustub juba järgmisest aastast, puudub siiani täpsem ülevaade, millistele nõuetele pangad siis vastama peavad.
Pangaliit on hoiatanud, et nende meelest ei ole „optimaalne lahendus piirata andmekeskuste asukohta teenuse pakkumise riigiga”. Siseministrile saadetud kirja järgi avaldab piiramine hoopis negatiivset mõju teenuseosutaja konkurentsivõimele, teenuse kvaliteedile ja selle hinnale. Niisiis võib väita, et just pangateenuste hind on see, mis tõuseb, et katta lisainvesteeringute vajadus.
Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm möönis, et raske on hinnata, missuguse kulu muudatused kaasa toovad, sest teenuse kirjeldust ega taasteaegu veel kehtestatud pole. „On aga selge, et täna ettenähtud jõustumisaeg 1. jaanuar 2013 ei jäta kindlasti piisavalt aega ettevalmistuste teostamiseks.”
Swedbanki juht ja pangaliidu juhatuse esimees Priit Perens ütles samuti, et endiselt on teadmata, millised nõuded seadusest välja võivad tulla. „Näiteks hetkel ei ole Swedbankil lisainvesteeringuid vaja, aga me ei tea, mis täpsustustest välja võib tulla. Ei oska öelda, kas meie talituspidevuse plaanid jäävad kavandatavate nõuete piiridesse,” lausus Perens. Ta nentis, et kui süsteemidesse tuleb ikkagi muudatusi teha, „võib kaasneda ka hinnasurve”.
Kahjuks saab sellist hinnasurvet tõlgendada ainult üheselt ja sellel on samuti ainult üks ohver – panga klient.
Eesti Panga kinnitusel üksikasjade kooskõlastamine käib ja nimekiri sisaldab näiteks internetipanga ja kaardimakseterminali teenust, kuid seegi on alles koostamisel.
Kulud kasvavad
Sellist asjade käiku peab loogiliseks ka anonüümseks jääda sooviv pangandusspetsialist. „Hädaolukorra seaduse muudatus tähendab kõikidele osapooltele operatsioonikulude kasvu. Sellest võib saada finantsettevõtetele hea ettekääne, millega saab vastu seista teenustasude alandamise survele ja neid pigem tõusutrendile suunata,” kinnitas allikas Eesti Päevalehele. „Jooksvaid lisakulusid peab ju keegi katma, sest pank on äriühing, kes tegutseb omanikule kasumi tootmise eesmärgil, ja tulu toodavad ju eelkõige kliendid.”
Vajalike investeeringute maht on iga panga puhul erinev – Nordeal suurim, sest nende serverikeskused on jaotatud mitme riigi vahel, aga Sampo kinnitusel neil investeeringuvajadust polegi ja seega teenuste hindasid ei mõjutata - kuid seaduse mõju on palju laiem kui ainult Eesti tasemel.
Kuigi kolm suurpanka neljast ei pea Eestisse märkimisväärseid investeeringuid tegema, tekib küsimus, mis saab Lätist ja Leedust, kui meie saame ühenduse välisriikidega igal hetkel katkestada.KommentaarIsegi Eesti Pank pole muutuseks valmis
Viljar Rääsk
Eesti Panga kommunikatsioonijuht
Vastab tõele, et praegu ei saa Eesti Pank tagada pankadevaheliste maksete toimimist olukorras, kus üleeuroopaline Target2 platvorm ei tööta. Hetkel me kooskõlastame ja testime tehnilisi lahendusi, mis tagaksid vähemalt lühiajaliselt Eesti-siseste arvelduste toimimise ka Target2 katkestuse korral. Eesmärk on saada lahendus tööle hiljemalt 2013. aasta alguseks.
Target2 on üks arveldussüsteemidest, mida Eesti Pank haldab. Süsteemis arveldatakse eurodes tehtud suurmakseid ja ülekanded toimuvad reaalajas nii Eesti-siseselt kui ka teiste Euroopa riikidega. Teine arveldussüsteem on ESTA, mille kaudu toimuvad siseriiklikud jaemaksed kommertspankade vahel. Samas on jaemaksete arveldamise eelduseks pankade tagatised keskpangas, kuid tagatised kantakse keskpanka ikkagi Target2 kaudu.”
