Rain Laane rääkis KPMG aastakonverentsil, et üks olulisimaid õppetunde uues ametis on olnud see, et asju ei saa lihtsalt läbi suruda. „Arvasin oktoobris haigekassa juhiks tulles, et asju on võimalik muuta juba 1. jaanuariks. Mulle tehti selgeks, et on, aga aastaks 2019 või 2020,” rääkis ta. „Sarnaselt pakkusin ajakavades välja plaane kolmeks, kuueks või üheksaks kuuks, kuni nõukogu ütles, et võta ajatelg välja ja vaata sellele nüüd realistlikult otsa,” rääkis ta.

Milline on Eesti ravikindlustussüteemi hetkeolukord?

Laane sõnul on inimeste kuvand hagekassast kohati väga negatiivne – lastakse ennast paljaks varastada ega toetata vähiravi. Tegelikult on olukord teine. „Muidugi on raha alati vähe. Ameerikas kulub tervishoiule 17% SKP-st. See tuleneb sellest, et kui sa õpid arstiks, siis stardipositsioonis on su pangakonto 500 000 dollarit miinuses. Euroopas on see protsent 9-10. Eestis on see 6-7%. Me oleme läbi aastate olnud superefektiivsed,” rääkis ta.

Kuhu raha läheb?

„Haigekassa eelarve on suurusjärgus 1,3 miljardit eurot,” rääkis Laane. Raha läheb tema sõnul neljaks eesmärgiks: ravi kvaliteedi edendamine, ravi kättesaadavuse parandamine, tervisekäitumiste mõjutamine ning organisatsiooni arendamine. „Ravi kättesaadavus on rahaga turgutatav, aga selle oluliseks komponendiks on arstid. Kui arste pole, siis mida me teeme? Järjekordasid ei saa ära kaotada, sest kui sul on väga hea arst, siis inimesed on nõus ootama selle asemel, et minna kõrval asuvasse linna ja saada homme ravi,” rääkis ta.

Suureks kuluallikaks on Laane sõnul solidaarne sotsiaalsüsteem, mis ei tee vahet inimestel, kes hoiavad ja kes rikuvad oma tervist. „Mina tahaks küll premeerida neid, kes joovad vähem, ei suitseta ja teevad sporti. Kuidas saaks seda teha?” küsis Laane. Tema sõnul oleks väga positiivne idee diferentseeritud ravikindlustusmaks, kus rohkem maksaksid need, kes tervist ei hoia. Siinkohal aitaksid kaasa andmed. „Kuid see küsimus tuleb lasta poliitikutel otsustada,” ütles ta.

Andmed inimeste aitamiseks

Küsimusele, kuidas saaksid andmed haigekassa tööle üleüldiselt kaasa aidata, tõi Laane vastuses näiteks rinnavähi sõeluuringu. „Haigekassa teeb sõeluuringuid, kus iga kahe aasta tagant kutsume inimesi testima. Paneme plakateid ja teeme turundust. Sellega oleme saavutanud olukorra, kus 62% inimetest tuleb ka reaalselt arsti juurde. Täna me juurutame ideed, et mis oleks, kui inimesed saaksid endale sobivast kanalist südamliku pakkumise: palun hoia oma tervist ja tule testima. Pakuksime läbi sama kanali ka kohe sobiva arstiaja välja, sobiliku asukohaga, et inimene ei peaks lisaks midagi muud tegema.. Seda oleks võimalik teha andmetega. Nii saaksime testimas käivate inimeste arvu tunduvalt kõrgemaks,” ütles ta.