Haigekassa kasutab haiglate suhtes jõudu

Haigekassa ostab tänavu Tallinna raviasutustelt teenuseid ligi kümnendiku võrra väiksema summa eest kui eelmisel aastal. Sellepärast saavad pealinna haiglad vähem operatsioone teha ning muud arstiabi anda.

Tallinna piirkonnas on 2001. aasta ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi teenuste rahaline maht haigekassa plaanide järgi ligi 797 miljonit krooni, kirjutab Eesti Päevaleht. Seda on üheksa protsenti vähem kui 2000. aastal.

“Meile tehtud pakkumine on väiksem kui varasematel aastatel. Saame osutada ainult neid teenuseid ja vaid selle raha eest, mida haigekassa leping ette näeb,” ütles Tallinna keskhaigla peaarst Andres Mäesalu.

Mäesalu hinnangul ei saa arstiabi kättesaadavus neil tingimustel kuidagi paraneda. “Karta on, et järjekorrad pikenevad, sest aasta kahe esimese kuuga on kasvanud erakorralise töö maht, “märkis ta. “Leping aga tuleb paratamatult sõlmida.”

Magdaleena haigla peaarsti Peeter Mardna sõnul surub haigekassa haiglatele lepinguid lihtsalt peale.

“Ei soovita pidada sisulisi läbirääkimisi ega võeta meie ideid ja ettepanekuid kuulda,” rääkis Mardna. “Haigekassal on kõik õigused, haiglatel vaid kohustused, kuid nende kohustuste täitmiseks pole raha.”

Haigekassa tervishoiuosakonna juhataja Helvi Tarien peab pingelisu lepinguid paratamatuseks, sest raviteenuste eelarve sisuliselt ei suurenenud. 30 miljoni kroonine kasv läks tervenisti käibemaksu ja inflatsiooni kinnimaksmiseks ehk mõnede raviteenuste ja voodipäeva maksumuse hinna väikeseks tõusuks.

Lepingu eelnõude järgi saab keskhaigla tänavu 2,3 miljonit krooni, Mustamäe haigla 1,4 miljonit krooni, onkoloogiakeskus 1,3 miljonit krooni ja Magdaleena haigla 1,5 miljonit krooni mullusest vähem.