Haigekassa püüab haiglaid lepitada
Haigekassa Harju osakonna juhataja Ado Viik kutsuks suurte haiglate, nagu Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla jt juhte ümarlaua taha. Nii nagu õnnestus ümarlauas kokku leppida selle aasta ravimahud.
Kokkulepet oleks vaja mõttetute dubleerimiste vältimiseks, et haiglad superaparaatidesse investeerides üksteist pankrotti ei ajaks. “Ravikindlustuse raha ei peaks matma pooleldi seisvasse tehnikasse,” ütles Viik. Tema väitel ei ole mõte seni soodsat pinnast leidnud.
Kümneid miljoneid maksev aparatuur vajab arste. Nii löövad haiglad vahel reatohtritele 15 000–16 000kroonist palka pakkudes neid teineteiselt üle.
See aitab süvendada mitmete haiglate, eelkõige Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) eelarvelist miinust. Kahe peale kokku küünib see 70–80 mln kroonini. Mullu investeeris kliinikum seadmetesse 2000. aastaga võrreldes enam kui topelt, 50 miljonit krooni.
Ka mitmed haiglajuhid arvavad, et aeg oleks koos laua taha istuda.
“Haiglareformi üks väljendusvorm, mida ette ei nähtud, oli tööjõuvoolavus ja teineteiselt arstide ülesostmine,” ütles Lääne-Tallinna Keskhaigla juht Peep Põdder. “Seda põhjustab soov võita turgu, millega on põhjendatavad ka mõned liiga kiired ja läbimõtlematud investeeringud.”
Investeeringud seadmetesse kurnavadki haiglaid kõige rohkem.
PERH on loonud nefroloogiaosakonna, mille seadmed maksavad miljoneid. Samas haigete hulgas selle järele tegelik vajadus puudub. Ühispank on PERHile andnud 100 mln kroonise krediidilimiidi. 30 mln on kasutatud vanade laenude refinantseerimiseks.
PERHi juhatuse liige Jaak Tälli näeb probleeme riiklikus tervishoiukorralduses. Sotsiaalmaks lihtsalt ei kata juba aastaid arstiabi tegelikke kulutusi. Teisisõnu, haigekassa hinnakiri raviteenuste kohta ei kattu ravi tegeliku hinnaga.
Nii pidi PERH üle võtma kõikide PERHi nime alla ühinenud haiglate võlakoorma, kokku 38 mln krooni.
