Samal ajal, kui kõik teised haiglad korraldavad riigihankeid nagu kord ja kohus, tegutseb ITK justkui väljaspool seadust, keeldudes hankeid korraldamast ja avaldamast. Kõige tipuks palgati sõjaks riigihangete avalikustamise vastu Eesti ühe prestiižikama advokaadibüroo Sorainen juristid, kirjutab
.

Rahandusministeeriumi ja ITK vahel käib vaidlus hangete korraldamise ümber juba üle aasta. Ent ITK leiab jätkuvalt, et nad ei peagi hankeid korraldama, kuna haigla on äriühing, ei tegutse avalikes huvides, vaid avatud konkurentsi tingimustes, nende ülesanne on teenida kasumit ning nad konkureerivad teiste haiglatega patsientide pärast. Ministeerium on aga haiglale korduvalt selgitanud, et ITK tegutseb siiski avalikkuse huvides, saab enamiku tulust riigilt ning on sestap kohustatud ka riigihankeid korraldama.

Äripäev küsis ITK-lt selgitust nii haigla alla kuuluva ITK Kuulmiskeskuse juhi Liina Luhti firma Audiomed tarnete kui ka muude hangete kohta, kuid haigla keeldus vastamast. "Paraku me teile infot ei edasta ja teiepoolseid teemasid ei kommenteeri," märgib turundusjuht Svea Talving.

2010. aasta aprillis avaldas riigikontroll auditi "Riigihangete korraldamine valla ja linna asutatud ning osalusega äriühingutes, sihtasutustes ja mittetulundusühingutes". Sealt selgus, et ITK tegi 2008. aastal oste kokku 450 miljoni krooni eest, kuid ei korraldanud seejuures ühtki riigihanget. Riigikontroll märkis ka, et ITK oli ostude tegemiseks kehtestanud oma korra, mis ei lähtunud riigihangete seadusest. Näiteks võis haigla teha erandeid maksuvõlglastele ning viia läbi nn hankeid ühelt pakkujalt (2008 oli viis sellist hanget).