Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) nõukogu esimees Toomas Vilosius lausus, et haigla eesmärk on koondada kogu tegevus Mustamäele. Kokku vajab PERH ehitus- ja renoveerimistöödeks ligikaudu 1,5 miljardit krooni ning haigla nõukogu esimehe Toomas Vilosiuse sõnul rahastatakse seda lisaks Euroopa struktuurifondidele just kinnisvara müügist.

“Hiiu kinnistu müügist saadud 101 miljonit krooni on kogusumma kõrval nagu piisk merre,” ütles Vilosius. Endise Kivimäe haigla hooned omandas juulis Vilosiuse tööandja, Tallinki suur-omanik aktsiaselts Infortar.

Haigla on alustanud juba uue korpuse ehitust, see peaks valmima 2009. aasta suvel ning läheb maksma ligikaudu miljard krooni. Kui ehitus on valmis, saab alustada C-korpuse renoveerimist ning Vilosiuse sõnul kolib onkoloogia- ja nahahaiguste keskus pärast selle lõppu Hiiult Mustamäele.

“Onkoloogiakeskuse kolimine ei toimu varem kui nelja-viie aasta pärast,” märkis Toomas Vilosius. Sama palju aega kulub selleks, et tuua Ädala tänavalt ära verekeskus. “Verekeskuse suurim klient on Mustamäe haigla, seepärast on mõistlik ka see samasse kompleksi tuua. Mida kompaktsemalt üksused paiknevad, seda mugavam ja odavam on neid hallata.”

Seevaldi magusad 22 hektarit

Suurim PERH-i müüki minev kinnistu on Seevaldina tuntud psühhiaatriahaigla Paldiski maanteel. Kokku 22-hektariline krunt ulatub mereni ning oleks suurepärane tegutsemispaik näiteks kortermajade arendajatele. Ehkki kinnistu müügist on räägitud juba enam kui aasta, ei ole see Vilosiuse sõnul edenenud.

Siiski ei ole detailplaneeringu puudumine Seevaldi krundiga tehingu tegemiseks peamine takistus, sest psühhiaatriahaiglal lihtsalt pole, kuhu kolida. PERH soovib selle viia Sütiste teele, Mustamäe haiglast kiviviske kaugusel asuvasse hoonesse, kus praegu tegutsevad Tallinna tehnikaülikooli humanitaarteaduskond ning hotell Hermes.

See hoone ei vabane aga enne, kui on valmis saanud tehnikaülikooli uus õppehoone, milleks kulub veel paar aastat. Enne kolimist tuleb majas teha ka korralik remont. 

“Põhimõtteliselt saaks psüh-hiaatriahaigla kinnistu müüa ka kohe klausliga, et haigla kolib välja teatud aja pärast,” sõnas Vilosius. “Õigem on seda aga teha siis, kui asjad on kindlad.”

Vilosiuse sõnul jääb PERH-i koosseisu ainsa eraldiseisva üksusena Kosel aadressil Ravila mnt 27 paiknev tuberkuloosikeskus. “Kose haigla vastab täielikult 21. sajandi nõuetele. Pealegi on tuberkuloosihaigla spetsiifika selline, et seda ei saagi Musta-mäele kolida,” nentis Vilosius.

Kui palju PERH-il vajaminevast 1,5 miljardist kroonist õnnestub saada kinnisvara müügi abil, ei osanud Vilosius prognoosida.

Ida-Tallinna keskhaigla kavandab kahe korpuse juurdeehitust. Turundusjuhi Andra Altoa sõnul näeb visioon ette, et omaaegse Tallinna keskhaigla juurde plaanitav juurdeehitus annab lisaruumi haigla osakondadele, ent Magdaleena haigla saab endale Järvel tegutsev hooldushaigla.

Lääne-Tallinna keskhaigla soovib aga sotsiaalministeeriumi andmetel rajada endisele Meremeeste haiglale Paldiski maanteel juurdeehitise, kus leiaks endale uue asukoha Pelgulinna haigla.

Sotsiaalministeeriumi teavituse peaspetsialist Kati Tamm märkis, et haiglate kinnisvara- ja ehituskavade saatus oleneb sellest, kes ja kui palju saab toetust Euroopa struktuurifondidest. “Asi peaks selge olema järgmise aasta esimeses kvartalis,” ütles Tamm.

Lisaks riiklikele raviasutustele kavatseb lähiajal kolida ka eraõiguslik Wismari haigla, kelle rendileping Eesti evangeelse luterliku kirikuga lõpeb tuleval aastal. Uueks asukohaks soovib haigla onkoloogiakeskuse kõrvalkrunti Hiiul.

Koonduvad ka mujal Eestis

•• Sotsiaalministeeriumi andmetel soovivad oma eri linnaosades asuvaid üksusi koondada ka väljaspool Tallinna asuvad haiglad – Tartu ülikooli kliinikum ning Ida-Viru keskhaigla

•• Tartu ülikooli kliinikumi üksused asuvad praegu kaheteistkümnes eri punktis üle linna. Meditsiinilinnaku esimese etapi ehitus juba käib ning peaks lõppema tuleval aastal.

•• Põhja-Eesti regionaalhaigla nõukogu esimehe Toomas Vilosiuse hinnangul on nende suurim konkurent euroraha saamisel lisaks Tartu ülikooli kliinikumile ka Pärnu haigla.

•• Suurte varjus püüdlevad Euroopa rahale ka väiksemad Eesti haiglad. Näiteks tahab Viljandi haigla osa peahoone korruseid maha lõhkuda ja rajada nende asemele juurdeehitise. Mulkide plaan nõuab enam kui kolmsada miljonit krooni.

•• Sotsiaalministeeriumi hinnangul läheb Eesti haiglate hoonete ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks aastani 2015 kokku tarvis ligikaudu 4,3 miljardit krooni.